«Ukuaru» tuleb Ugalasse

Margus Haav
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui avastame teatris, et on ka teisi eestlasi, kes naeravad või nutavad või näevad asju samamoodi kui meie, tekib ühtsuse ja koos olemise tunne, ühe rahva tunne.»
Madis Kalmet
«Kui avastame teatris, et on ka teisi eestlasi, kes naeravad või nutavad või näevad asju samamoodi kui meie, tekib ühtsuse ja koos olemise tunne, ühe rahva tunne.» Madis Kalmet Foto: Elmo Riig / Sakala


Täispikkuses artikkel ilmus
25. veebruari «Sakalas»


Madis Kalmet alustas Ugalas «Ukuaru» proove. Lavastus põhineb Veera Saare kaheosalise romaani esimesel köitel, mis käsitleb Teist maailmasõda ja sellele eelnevat aega. Lavastaja nimetab seda oodiks naisele, eesti rahva kestmisele ja armastusele.

Madis Kalmet, vaatasin hiljuti Leida Laiuse «Ukuaru» filmiversiooni üle. Ei saa salata: tugev, ajaproovile hästi vastu pidanud lugu.

Kui võrrelda filmi ja romaani, siis viimane on muidugi rikkam ja mitmekihilisem. Arvestades seda, mis ajal film tehti, on loomulik, et see kandis ideoloogilist pitserit. Ehkki Leida Laiusel õnnestus vältida must-valgeid hinnanguid, ei saanud paljut sellel ajal ikkagi filmi panna. Nüüd on meil lavastuses vabamad käed.

Romaan on tõesti võimas. Lugedes olin lausa vapustatud selle jõulisusest ja karakterite sügavusest. Võiks isegi öelda, et Veera Saare «Ukuaru» esimene osa, Minna ja Akseli saatuse lugu kannatab välja võrdluse Põhjamaade võimsate romaanikirjanike Knut Hamsuni ja Olav Duuni, Frans Eemil Sillanpää või meie enda Tammsaare teostega. See üllatas mind!

Muide märtsis saame tähistada Veera Saare sajandat sünniaastapäeva, see lavastus on teatri kummardus temale.

Lavastus tuleb romaani esimese osa põhjal.

Jah, teine osa käsitleb juba nõukogude aega ning on kirjanduslikult lahjem. Minna on arhetüüpne naisekuju ning tema saatus on võimas. Lavastus on ood naisele, eesti rahva kestmisele ja armastusele.

Romaani esimene osa jutustab Eesti aja lõpust, mil nende armastus algab, ning jõuab välja riigikorra muutumiseni ja Teise maailmasõja mullistusteni. Põhiline tegevus toimub esimese vabariigi aegu.

Ma ei tahaks filmiga väga palju paralleele tõmmata, aga huvitav seik oli see, et Ugala koridoris jalutas mulle just äsja vastu filmis Minnat kehastanud Elle Kull. (Kulli tõi Ugalasse peagi esietenduv draamakomöödia «Kalmistuklubi», milles tema kanda on üks keskne roll.) Kas ta on vahel ka «Ukuaru» proovisaali sisse piilunud?

See on tähendusrikas seos! Olen seda materjali lavastama hakates avastanud põnevaid märke ja seoseid, mis Ugala ja «Ukuaruga» kokku kõlavad. Üks on kindlasti see, et samal ajal liigub siin majas ka Filmi-Minna.

Meil mängib Minnat Carita Vaikjärv. Elle Kull pole meid küll veel vaatamas käinud. Arvan, et tal on väga tihe proovide aeg ning ta tegeleb oma rolliga.

Kas algusjärgus prooviperiood võimaldab öelda, kuidas nooremale näitlejapõlvkonnale «Ukuaru» ajastu omaks saab? Või on materjal nii universaalne, et aeg ei mängi erilist rolli?

Arvan, et «Ukuaru» räägib inimsaatustest ja õnne otsimisest. Oma tee leidmise ja oma maailma loomise teema on kindlasti universaalsed. Armastus on igavene teema.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles