Autojuhid kasutavad tulesid valesti

Enim valmistab talle seejuures meelehärmi, et tihtipeale patustavad just professionaalsed sohvrid — bussi- ja veoautojuhid. Kõige selgemalt ilmneb tulede vale kasutamine pimedal ajal.

Kõigepealt kordab Jaak Alesma, milliste tuledega valgel ajal seaduse järgi sõita tohib: lubatud on lähituled, udutuled koos ääretuledega või päevatuled.

Kõiki neid võib kasutada eraldi, mitte korraga. Paraku sõidetakse pahatihti nii, et lähituledega ühel ajal põlevad ka päeva- või udutuled.

«Päeval pole sellest suurt lugu, sest ümbritsev valgus on ere. Seevastu pimedal ajal häirib tulede vale kasutamine kõvasti,» lisas Alesma.

Pimedal ajal on lubatud sõita kas lähituledega või lähi- ja kaugtuledega korraga. Eesmisi udutulesid tohib kasutada ainult halva nähtavuse korral või lähitulede asemel. Elu on Alesma sõnul paraku näidanud, et osa juhte kipub kasutama kõiki kolme korraga. «Kui teine auto tuleb vastu, võtavad nad kaugtuled maha, aga udutuled jätavad koos lähituledega peale. See häirib vastutulijat,» rääkis Alesma.

Sõiduõpetaja rõhutas, et selline käitumine pole ohtlik ainult vastutulijale, vaid ka valesti käituvale juhile endale.

«Laias laastus valgustab kaugtuli 100—150 meetri peale, lähituli 50—100 meetri peale ja udutuli kõigest 25—30 meetri kaugusele. Viimati mainitust pole kirjeldatud juhul mingit kasu. Pigem vastupidi: mida eredam on valgus — ja selliseks topelttuled olukorra auto ees muudavad —, seda rohkem pupill kokku tõmbub ning juht näeb ümbrust halvemini,» selgitas Jaak Alesma.

Ta on kuulnud autojuhte põhjendavat, et topelttulede valgel näeb paremini, kui põder peaks teele ette hüppama. «Võib-olla näebki, aga mis sellest kasu on? Udutuled näitavad 25—30 meetrit, aga kui auto kiirus on 90 kilomeetrit tunnis, läbib ta 25 meetrit ühe sekundiga. Selle ajaga ei jõua enam midagi päästa,» rääkis sõiduõpetaja.

«Udutuled on mõeldud halva nähtavuse puhuks: need asuvad madalamal ning näitavad lumesajust või udust läbi,» lisas ta.

Alesma jutu järgi võib päris tihti näha sedagi, et autodel on tuled halvasti reguleeritud ja pimestavad vastutulijat.

Millal minna pimedal ajal asulavälisel teel kaugtuledelt üle lähituledele on küsimus, millega maadlevad paljud.

Jaak Alesma sõnul pole seda mingi ühiku kujul seadusesse kirja pandud — kehtib nõue, et ei tohi pimestada vastutulijaid. «Keskeltläbi võiks öelda, et kui kaugtuli näitab 150 meetrit, võiks ülemineku teha 250—300 meetri pealt. Aga ega pimedal ajal ole lihtne meetreid hinnata.»

Seetõttu soovitas Alesma lähtuda tundest, et vastutuleva auto valgus hakkab silma häirima. Pole mõtet tulesid ka liiga vara maha võtta, sest siis jääb kahe auto vahele tükk tühja pimedat maad.

Sõiduõpetaja tuletas meelde, et kaugtuledelt lähituledele üle minnes peaks kohe vähendama sõidukiirust, sest nähtavus ju väheneb. «Kui ees sõidab auto kaugtulede ja 90-ga, pole muidugi vaja 70 peale võtta,» lisas ta. Ühtlasi tuleb jälgida, et kaugtuledega ei pimestataks ees sõitvat autot.

Jaak Alesma jagas veel soovitusi, kuidas pimedal ajal asulavälisel teel kaugtulesid kasutada. Kui peateel sõitja märkab, et kõrvalteel ootab auto peateele pööramise võimalust, peaks ta kaugtuled maha võtma, sest need pimestavad teist juhti.

Kui tee ääres seisab ohutuledega auto, peaks kaugtuled kindlasti peale jätma: nii märgatakse ohte paremini. Osa juhte arvab, et kui maanteel tuleb vastu jalakäija, on viisakas kaugtuled maha võtta. Alesma ei pea seda õigeks, sest kunagi ei tea, kuidas jalakäija reageerib. Kaugtuled annavad parema nähtavuse ja võimaldavad ohule adekvaatsemalt reageerida.

Neljarealisel eraldusribaga teel ei ole välimisel rajal sõites põhjust kaugtulesid maha võtta, kui ka vastutulija on välimisel rajal, sest nende tuled ei lõiku. Keskmisel rajal sõitja võiks vastutulija korral siiski lähituledele üle minna.