Asjaosalistele ootamatult loobus valitsus kavast viia seadusega läbi teine, kaabeltelevisiooni kliente puudutav digipööre.
Teine digipööre jääb ära
3. veebruar 2012, 17:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avalikkust ja firmasid pole valitsus teavitanud, sest nagu vastas «Sakala» pärimisele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Martin Miido, polnud selleks vajadust.
Tema sõnul oli digipööre arutusel paari kuu eest ja valitsus jõudis järeldusele, et seadusega pole vaja kaabellevivõrke kohustuslikus korras digitaliseerida.
Kas ja millal võiks teema taas päevakorda tõusta, on Miido hinnangul vara öelda. «Praegu ei ole televisiooni kaabellevis signaali edastamise viis seadusega reguleeritud ning see, kas operaator edastab signaali analoogse või digitaalsena või teeb lausa mõlemat korraga, on sideettevõtja vaba otsustuse küsimus,» nentis ta.
«Sakala» palus teemat kommenteerida majandusminister Juhan Partsil, kuid tema ei leidnud pressiteenistuse vahendusel mitme päeva jooksul võimalust selgitusi anda.
Martin Miido sõnul oli seaduseelnõu eesmärk valdkonda reguleerida, seades digitaaledastusele üleminekuks konkreetse lõpptähtaja. Ta märkis, et kaabellevi täieliku digitaliseerimise protsess käib ja ettevõtjad on ise teinud vajalikud ettevalmistused uue edastusviisi kasutuselevõtuks.
«Nii polnud valitsuse hinnangul selle seaduseelnõu järele tungivat vajadust,» ütles Miido ning lisas, et kuna eelnõu ei saadetud parlamenti, polnud vaja avalikkusele sellest eraldi teada anda.
Tema jutu järgi vahetab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium infot valdkonna ettevõtteid ühendavate organisatsioonidega, sealhulgas Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liiduga.
Paraku tõdes nimetatud liidu tegevjuht Jüri Jõema, et temal sellekohast infot pole.
«Ega valitsuse seisukoha muutumine teleturgu palju muuda,» arvas ta. «Olime liidus küll seisukohal, et teise digipöörde tärmin võinuks seadusesse kirja saada, aga turg areneb ja lõpuks lähevad kõik digitaaltelevisioonile üle.»
Starmani turundusjuht Timo Hartikainen ütles, et tema teada on kõnealune seaduseelnõu endiselt valitsuse menetluses, kuid tänavusügisene tärmin lükkub edasi.
«Kliendile on kindlasti mugavam, kui riik teda digitelevisioonile üle minema ei sunni,» märkis Hartikainen.
Ta lisas, et Starmani plaane valitsuse meelemuutus suurt ei mõjuta ning analoogsignaalil põhineva kaabeltelevisiooni kliente digitaalse telepildi peale minema ei sunnita.
STV juhatuse liige Erik Reinaru tõdes, et teisest digipöördest loobumise otsus tuleb STV-le üllatusena. «Meie oleme igatahes valmis nii üheks kui teiseks stsenaariumiks,» lausus ta. «Jõuga me kedagi digi peale ei lülita.»
Tunamullu suvel asetleidnud esimese digipöörde valitsuskomisjoni esimehe Jüri Piheli sõnul tingis muudatuse valitsuse kava vähendada elanikkonna digitaalset lõhet.
Digipöörde kiirendamise taga oli tema väitel esmajoones rahvusringhäälingu soov pakkuda kõigile televaatajatele suuremaid hüvesid, mida digitaaltelevisioon annab. Pihel märkis, et teisest pöördest oleksid võitnud ka kaabelsidefirmad, sest digitaaltehnoloogia võimaldab uusi teenuseid ja kiiremat internetti, aga kaht süsteemi korraga ülal pidada on raiskamine.
«Valitsus nägi toona, et ilma seaduse jõuta jääb kogu üleminekuprotsess venima,» selgitas Pihel. «Seda tüüpi tehnoloogiavahetusi ei dikteeri tarbijaturg.»
Ta lisas, et kliendi seisukohast vaadates on valitsuse meelemuutus hea, sest kliendile jääb valikuvõimalus. «Paraku on analoogedastus oma aja ära elanud ja varem või hiljem see kaob nagu filmirull fotoaparaadist,» sõnas ta.
DIGITAAL JA ANALOOG
2010. aasta 1. juulist lõppes Eestis analoogtelevisiooni edastamine telesaatjate kaudu.
• Telepildi vastuvõtmiseks tavalise katuse- või toaantenniga tuli soetada digiboks või uus digiteler.
• Kaabellevifirmade klientidele midagi ei muutunud, sest enne kaablisse suunamist muudab firma pildi analoogseks. Nüüd on ka sellistel klientidel võimalik soovi korral digipildile üle minna. See eeldab samuti digiboksi või -telerit.
• Mis puutub teenuse hinda, peab klient arvestama, et valikutest olenevalt võib üleminek digitelevisioonile tähendada hinnatõusu.
Allikas: «Sakala»