Keskerakonna peasekretär ning Järva- ja Viljandimaa valimispiirkonnast riigikokku pääsenud Priit Toobal oma sõnul Hannes Rummi kirjavahetuse hoidmises süüd ei tunne.
Priit Toobal endal süüd ei näe
/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
20. jaanuar 2012, 10:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toobal, kelle valdusest leidis kaitsepolitsei ligi 450 lehekülge Euroopa Liidu Eesti esinduse juhi ning endise Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikme Rummi e-kirju ajast, mil too töötas riigikogus, kinnitas eile, et tema endal juhtunu pärast süüd ei tunne, sest ta ei ole käitunud kriminaalselt.
Keskerakond laseb juhtunule anda hinnangu erakonna tõekomisjonil.
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, erakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ja juhatuse liige Mailis Reps kogunesid eile pressikonverentsile. Savisaar ütles ajakirjanike ees, et teeb ettepaneku arutada asju erakonna aukohtus. Ta selgitas, et kui õiguskaitseorganid lähenevad asjale juriidiliselt, siis aukohus lähtub eetilisest põhimõttest.
Kadri Simson ütles, et aukohtu liikmete arvamusse suhtutakse tõsiselt. «Arvame, et olukord pole erakonnale kerge ja vajab laia arutelu erakonna sees,» rääkis Simson.
Mailis Repsi sõnul soovivad keskerakondlased, et Eesti oleks õigusriik. «Me ei anna ennatlikke hinnanguid ja soovime, et oleks õigusriik ja süütuse presumptsioon,» lausus ta.
Kui Simsoni jutu järgi ei teadnud Keskerakonna fraktsioonis Hannes Rummi kirjavahetuse väljatrükist keegi peale Priit Toobali, siis Edgar Savisaar ütles, et peasekretär oli andnud talle pakist ülevaate. Savisaar lisas, et oli Toobalit kiitnud otsuse eest jätta kõnealune materjal lehes avaldamata.
Üleeile võttis avalikuks tulnud juhtumi kohta teravalt sõna president Toomas Hendrik
Ilves, tehes rahvustelevisioonis erakorralise avalduse.
«Kuigi kriminaalmenetlus kõigi asjaolude väljaselgitamiseks alles käib, tahan ma öelda järgmist: kaks aastakümmet oleme ühiselt ehitanud demokraatlikku õigusriiki, mille keskmes seisab inimene ja tema põhiseaduslikud õigused,» lausus president. «Need õigused on õigusriigis pühad ja puutumatud, neid kaitsevad lisaks meie põhiseadusele rahvusvahelised kokkulepped.»
Ilvese sõnul on inimestel õigus küsida, kas tegu on demokraatia ning erakondade tegevusele tugineva parlamentaarse vabariigi kriisiga. Tema arvates see nii siiski pole.
«Aga andkem endale aru, et erakondade varjatud rahastamine, fiktiivsete elamislubadega kaubitsemine, avaliku võimu müümine ja teise inimese kirjavahetuse vargus on nii rängad teod õigusriikluse, põhiseaduse ja inimeste põhiõiguste vastu, et tuleb otse öelda: see on poliitilise moraali kriis. Kui seesugune tegevus ei leia selgesõnalist hukkamõistu, saab sellest meie erakondliku poliitika pankrot. Nii erakondades kui kogu Eesti ühiskonnas,» kõneles president.
Priit Toobal ei soovinud presidendi sõnavõttu kommenteerida, kuid nimetas tema käitumist kummaliseks. «Elamislubade juhtumi puhul, kus Eesti riik rikkus oma mainet Euroopa Liidus ja kogu Schengeni ruumis laiemalt, oli Ilves vait ega võtnud sõna,» põhjendas ta.
Viidates pooleli olevale menetlusele, hoidus Toobal teiste sõnavõtte kommenteerimast. Ta ei soovinud hinnangut anda ka Edgar Savisaare pressikonverentsil õhku visatud võimalusele, et Hannes Rummi kirjavahetus sokutati erakonna peakontorisse. Küll aga kinnitas Toobal, et talle on ühtviisi tähtsad nii aukohtu kui õigusorganite langetatavad otsused.