Igihaljas lehtpõõsas särab igal aastaajal

Minu koduõuel on see põõsas kasvanud nii kaua, kui mäletan. Aastatel, mil katmine ununeb, kipub ere kevadpäike tema lehti kõrvetama. Siis muutuvad need pruuniks ja koledaks ning taim jääb suve esimeseks pooleks kiratsema. Kui uued lehed peale kasvavad, on ta jälle kaunis.  

Soovitav on katta

Mahoonial on ogalise servaga rohelised liitlehed, mis muutuvad sügisel sordist olenevalt rohkem või vähem punakaks. Ka noored puhkevad lehed on punakat tooni. Talvel põõsad kaitset ei vaja, küll aga varakevadel, mil lehti kahjustab ere valgus. Siis tuleks nad päikselistes kasvukohtades katta kuuseokste või varjukangaga.

Mahooniat ongi soovitatud kasvatada poolvarjus, sest seal on päikesekahjustus väiksem. Teisalt jääb siis kesisemaks ka õitsemine. Kollased rippuvad õisikud on maikuus tumedate nahkjate lehtede taustal võrratud. Kuju ja suuruse poolest meenutavad need kõige rohkem kukerpuu omi ja kukerpuu ongi mahoonia kõige lähem sugulane.  

Augustis ja septembris küpsevad sinakasmustad vahakirmega kaetud marjad on söödavad. Mõnel põõsal on need hapud ning vajavad järelvalmimist või kõlbavad mahlaks. Tulipunane mahl annab ilusa morsi ja passib mõne värvivaese joogi toonimiseks. Just värviandjaks kasutataksegi seda kondiitri- ja veinitööstuses.

Üksikpõõsalt saab tavaliselt kõigest paar peotäit marju. Et neid oleks rohkem, soovitatakse istutada vähemalt kaks taime, sest eduka risttolmlemise järel võivad põõsad kirjanduse andmetel mattuda viljade alla.

Kodumaa on Ameerika

Läiklehise mahoonia looduslik areaal kulgeb Põhja-Ameerikas piki mandri lääneosa mägesid pikalt põhjast lõunasse. Seal on ta hinnatud mahla- ja veinimari, nagu võib välja lugeda ka tema ingliskeelsest nimetusest Oregon grape — Oregoni viinamari.

Põhja-Ameerikas kasvab mahoonia parasniisketel kasvukohtadel alusmetsapõõsana, kuid teda võib kohata ka avamaal ja põõsastikes. Mäestikes tõuseb ta 2000 meetri kõrgusele.

Paljudes Euroopa piirkondades kasvab läiklehine mahoonia metsistunult looduses, ristub kukerpuu liikidega ja annab perekondadevahelisi hübriide.

Mahlapressimisjäägist on võimalik seemned välja pesta. Sügisel külvatuna idanevad need tavaliselt hästi. Esimesed paar aastat kasvavad seemikud võrdlemisi aeglaselt ja vajavad peenral kindlasti talvekatet.

Seemnest soovitatakse mahooniat kasvatada üksnes siis, kui tahetakse tekitada varjulisse pargi- või koplinurka suur puhmistu või soovitakse valida hulga seemikute hulgast külmakindlamaid ja kevadpäikest paremini taluvaid taimi. Nimelt on nii, et ühtesid mahooniapõõsaid ei aita isegi talvekate, teised aga talvituvad igasuguse katteta ega lähe kevadel pruuniks.

Korraliku istiku saab avamaal kolme-nelja aastaga. Lihtsam on mahooniat paljundada juurevõrsetest.

Võib kasvada puude all

Mahoonial on tihe juurestik ning ka paljasjuurelist taime on kerge istutada. See põõsas lepib küll tavalise aiamullaga, aga armastab viljakat ja parasniisket pinnast. Eelistatuim on kergelt happeline, turbaga tembitud muld. Kirjanduse põhjal on mahoonia üks väheseid taimi, kes on nõus kasvama suurte puude juurte tsoonis. Minagi olen seda märganud, sest vanaisa haual suurte puude lähedal kasvab ta kenasti.

Tuult ja kuivust läiklehine mahoonia ei talu ning ta soovitatakse istutada võimalikult sügavale. Esiteks on seal niiskem ja teiseks on talvel lootust, et vähemalt osa juuri jääb külmumata pinnasesse, ning see võib päästa tema lehed päikesepõletusest.

Tundlik on taim mulla tihenemise suhtes. Samuti ei taha ta seisvat vett ning vajab rasketel savimuldadel kindlasti 20—25 sentimeetri paksust drenaaži. Külma- ja saastekindel, kärpimist taluv põõsas suudab kasvada suhteliselt viljatutes kohtades.

Kärpida tasub mahooniat kohe pärast õitsemist või äärmisel juhul sügisel. Tasub meeles pidada, et õied moodustuvad eelmise aasta võrsetele, seepärast ei lõigata neid rohkem kui poole ulatuses. Noorenduslõikus ei pane põõsaid põdema, vaid need kasvavad kergesti täis. Kolme-nelja aasta vanused oksad tuleb välja lõigata ning eemaldada kindlasti ka need, mis on lume raskuse all murdunud, kuivad, haiged ja külmavõetud.

Lehti kasutatakse lilleseadetes, -kimpudes ja -kompositsioonides. Et varred säiliksid kauem värsked, kaetakse need õhukese juukselakikihiga.

Mahoonia on hea mee- ja ravimtaim: indiaanlased on seda kasutanud maovaevuste, verejooksude, silmahaiguste ja muude tervisehädade korral. Abi on sellest saadud ka kollapalaviku vastu.

Põnevad sordid

Kümmekond läiklehisest mahooniast aretatud sorti erinevad üksteisest ennekõike kõrguse, õite värvi ja lehtede talvevärvi poolest. «Moseri» on väikest kasvu ja atraktiivsete pronkspunaste lehtedega. Kuni 60 sentimeetri kõrguse aeglaselt kasvava maadja «Atropurpurea» lehestik on talvel tumepunane. Meil on need sordid veel vähe levinud.

Läiklehist mahooniat näeme vanades koduaedades ja eriti rohkelt kalmistutel. Ta sobib rühmiti või üksikpõõsana väikeaedadesse ja pisematele haljasaladele ning kasvab ka kivide vahel.

Mahoonia on suurepärane taust paljudele dekoratiivtaimedele. Eriti edukas on tema kooslus roosidega: ta sobib suurepäraselt rosaariumi raamistuseks või täitmaks roosipõõsastevahelist ruumi, sest tema igihaljad läikivad lehed meenutavad roosi omi.
Mahooniast on loodud ka madalaid hekke. Sel juhul istutatakse taimed 20—30-sentimeetriste vahedega.

Tihedates rühmades soovitatakse vahet jätta meeter, õhulistes rühmades kuni kaks meetrit. Mahooniaid võib istutada igas vanuses, aga hilissügisel kasvama panekut taluvad need halvasti. Istutussügavus võiks olla 40—50 sentimeetrit, juurekael peaks jääma maaga ühele tasapinnale.

Hooaja jooksul võib põõsaid spetsiaalsete mineraalväetistega kaks korda pealt rammutada, varakevadel tehtagu seda mai algul enne õitsemist. Olen märganud, et hästi mõjub taimedele ka kompost.

Peale läiklehise kasvab Eestis ka natuke madalam roomav mahoonia (Mahonia repens), mille lehed on väiksemad ja jäävad roheliseks ka sügisel. Tema kõrgus küünib 30—60 sentimeetrini. Läiklehisest mahooniast on ta talvekindlam ja elab tänu madalale kasvule külma aja enamasti hästi üle, sest jääb lumekihi alla. Kasvunõuded on neil kahel sarnased.