Kas lihtsalt laim?

Nägin 7. jaanuaril Kanal 2 uudistesaatest «Reporter» lõiku, milles räägiti Viljandi külje all Jämejalal tegevust lõpetavast kodutute loomade varjupaigast ja selle pidajast Otto Lees­mäest.

Väidetavalt oli see mees ühe Rakvere kandis kaduma läinud, Paide solgiaugust päästetud ja lõpuks tema juurde toodud koera 14 päeva möödudes liiga kergekäeliselt hukanud. Tagatipuks öeldi saates, et Leesmäe hüüdnimi on siin kandis doktor Surm.

Kuuldavasti on «Reporter» Eesti telekanalites enim vaadatud uudistesaade. Seetõttu ei saa sellesse sattumine kellelegi olla pisiasi, eriti siis, kui sind seal rünnatakse. Minu meelest tehti Leesmäele selle uudisega põhjendamatult liiga ega püütudki temast aru saada.

Leesmäel oli oma sõnul kindel plaan varjupaiga tegevus lõpetada, mistõttu ei saanud ta seal loomi kuidagi seaduses ette nähtud ajast kauem hoida. Olen veendunud, et just nii see oligi, sest Tümal on juba üle aasta Viljandi uus varjupaik tegutsenud ning kuulu järgi ongi Leesmäe nüüdseks oma koha kinni pannud. Sellest hoolimata näitas telesaade teda tormaka ja külmaverelise inimesena.

Elan ise endise varjupaiga lähedal ja olen käinud ka sealseid koeri vaatamas. Võin kinnitada, et kõik loomad nägid välja hästi toidetuna ning neil oli alati söögikauss ees. Mõnel korral lubas Leesmäe mul nendega isegi jalutamas käia. Samuti olen aru saanud, et ta ei rutanud kaugeltki kõiki loomi kohe pärast kahe nädala möödumist hukkama, vaid püüdis võimaluse korral neile uut kodu leida. Nüüd, kui ta aga oli otsustanud tegevuse otsad kokku tõmmata, ei olnud tal muud võimalust.

Sellele loole tagantjärele vaadates on mul tunne, et keegi soovib lihtsalt Leesmäed mustata ning talle tema edaspidiste tegemiste takistamiseks varju heita. Kahju, kui see tõesti nii on.

Inimesed võiksid enne kritiseerima asumist iseennast varjupaiga pidaja rolli asetada ning selle töö üksikasjadega kurssi viia. Vaevalt see kõik nii lihtne on, kui kõrvalseisjatele tundub.