Inimeksistentsi on lõpetatud nii raamatulehekülgedel kui kinolinal sadades ja tuhandetes lugudes. Austria kirjaniku Thomas Glavinici «Öötöö» on värskeim, mis eesti keelde ümber pandud. Raamatu 35aastane peategelane Jonas saab juba üsna teose algul omal nahal tunda, mida tähendab olla ainuke elusolend maailmas ning see, kui omaenda mineviku meenutused näivad muutuvat ainsaks eluks surnud maailmas.
Keegi ei tea, mis tulevikul meie jaoks valmis on pandud ja õigupoolest ei saa päris kindel olla ka selles, kas tulevikku üldse on. Alati on mingi protsent inimkonnast raudselt veendunud, et maailm liigub hävingu suunas ja apokalüpsisest pole pääsu.
Sestap pole mingit põhjust viimsepäeva kuulutajate osa tsivilisatsiooni arengus alahinnata. Põhjanaabrite müüdiuurijad Virpi ja Jaakko Hämeen-Anttila kinnitavad, et ükski maailmalõpu müüt ei lõpe täieliku hävinguga.
Alati leidub keegi, kes jääb inimkonna lugu edasi jutustama.
«Öötöö» tegevus toimub valdavalt Viinis. Tänavad on tühjad, restoranid on tühjad. Kõik on tühi. Pole inimesi, pole loomi. Mööblikaupmehest Jonas on korraga oma egoga kahekesi. Hulgub tänavatel ringi, võtab poest, mida süda himustab. Jonas hangib pumppüssi ja sportauto ning püüab end oma uues keskkonnas lahti mõtestada.
«Öötöö» on monotoonne ja lihtne nagu regilaul. Erinevalt regilaulust sellel raamatul meditatiivne sugestiivsus puudub, iseenesest päris põnevale teosele on keeruline sügavuti kaasa elada ning kõrgemasse kategooriasse kui psühhoanalüütiliste sugemetega meelelahutus see teos ei kerki.
Lääneeuroopalikus heaoluühiskonnas kasvanud Glavinic on loonud omalaadselt puhta maailmalõpu, mis oleks otsekui euroreeglite järgi paika pandud. Telefon töötab, mis sellest, et kellegagi rääkida pole. Elekter on samuti olemas. Kõik on puhas ja steriilne, isegi unenäod on nagu sertifitseeritud.
Ehtne postapokalüpsis ei vasta kardetavasti euronormidele nagu selles teoses. Telekas ei tööta, internetti ei ole. Värsket apelsinimahla ei jätku. Sai on kõva.
Meenub Cormac McCarthy paari aasta eest ilmunud «Tee», kus isa ja poeg rändavad läbi tsivilisatsiooni mädanevate riismete. Sulanud asfaldi kohal keerleb pehme tuhk, surnud ja söestunud puud ümberringi. Külm, nälg, hirm ja masendus.
Kõigi maailma religioonide peaülesanne on olnud püüd seletada, mis juhtub pärast lõppu. Vastuseta küsimused on saatnud inimkonda kogu kirja pandud ja kirja panemata jäänud ajaloo vältel. Teadmatus on inimesi jälitanud ja jälitab ka edaspidi.
RAAMAT
Thomas Glavinic, «Öötöö».
Saksa keelest tõlkinud
Terje Loogus.
Kujundanud Dan Mikkin.
Sari «Moodne aeg».
320 lk .
Kirjastus Varrak.