Seda, et üks Viljandi rahvastikuregistris olev laps elab tolles kodusõjast taastuvas ja majanduslikult kehval järjel Lääne-Aafrika riigis, said ametnikud teada tänu lapse vanavanaemale, kes vastas nende kirjale.
Viljandi haridusameti juhataja Tiivi Tiido ütlemist mööda pole teada, kas laps selles arenguriigis koolis käib, ning neil pole ka mingit võimalust Eesti kodanikku üheski välisriigis kooli sundida.
Kõiki üles ei leitud
Vähemalt 21 välismaal elavat last on ametlikult Viljandisse registreeritud.
«Meie lapsi on Põhjamaades, Saksamaal, Inglismaal ja USAs,» loetles Tiido asukohti. «Aga ka näiteks Leedus.»
Oktoobri algul teatas haridusministeerium, et Viljandist on kaduma jäänud 27 last, kuid kontrollitud andmete järgi on neid 24. Kolme lapse kohta pole linnaametnikud suutnud poolteise kuu jooksul infot leida.
«Oleme käinud registrisse kirja pandud aadressidel laste kohta küsimas ja saanud teada, et seal pole kunagi sellenimelisi inimesi elanud,» lausus Tiivi Tiido.
Seda, et kaduma jäänud lapsed on enamasti vanematega välismaale kolinud, on haridusministeeriumile kinnitanud ka teised vallad ja linnad.
«Oleme nende laste asukohta kogu aeg teadnud,» ütles Suure-Jaani valla haridusnõunik Jüri Hansen oma valla seitsme lapse kohta. «Nad kõik on välismaal.»
Üks Moskvas elav laps pole Hanseni teada kunagi Suure-Jaani ümbruses elanudki. Ta sündis Moskvas ja registreeriti Suure-Jaani valla elanikuks Venemaal asuvas Eesti saatkonnas. «Järelikult on see võimalik,» vastas Hansen küsimusele, kuidas on võimalik välismaal elavat last mõne Eesti omavalitsuse registrisse lisada.
Kõige enam on vanemad koos lastega kolinud Viljandimaalt mõnda lähiriiki, kuid mõned jäljed juhatavad ka kaugemale. Näiteks ühe Viiratsi valla lapse kohta teatakse, et ta lahkus Jaapanisse.
Leidub ka erandeid
Kui ligi 90 protsenti kadunud lastest on välismaal, siis mõne olukord on segasem. Näiteks Tarvastu vallas elab üks laps, kes on Saksa riigi kodanik. Sihtasutuse abiga õpib ta individuaalprogrammi järgi kodus ning teeb eksameid ja tasemetöid ühes Saksamaa koolis.
Abja vald leidis ühe lapse koos vanemaga üles Saaremaalt Pihtla vallast ning mingil põhjusel polnud ta tänavu esimesse klassi läinud. Temaga tegeleb edasi sealne sotsiaaltöötaja. Ühe lapse kohta on vallaametnik küsinud oma Pärnu ja teise kohta Narva kolleegide käest, aga vastust pole saanud. «Lapsevanemate andmed on seotud nende linnadega,» selgitas Abja sotsiaal- ja noorsootöö spetsialist Maie Bratka.
Halliste valla kahest kaduma jäänud lapsest üks leiti Viljandist ning sellelgi juhul oli lapsevanem eiranud seadust ja jätnud kooliealise lapse esimesse klassi saatmata. «Selle perega üldiselt mingeid probleeme pole ja laps läheb kooli järgmisel sügisel,» teadis Halliste vallavanem Andres Rõigas.
Haridusministeeriumi andmete järgi oli tänavu oktoobris Eestis 2958 sellist last, kes olid küll mõne omavalitsuse elanike registris, kuid ei käinud koolis. Praeguseks on enamik valdu ja linnu nende laste asukoha välja selgitanud, kuid ministeerium pole oma kokkuvõtet saadud vastustest veel teinud.
Ministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultandi Asso Ladva kinnitust mööda näitavad saadud vastused, et enamik kõnealustest lastest on kolinud välismaale. Samas on näiteid, et tänu laste otsimisele on mõni neist ka kooli jõudnud. «Tartus näiteks on kolm sellist last,» täpsustas ta.
