Lahkus «Sakala» kauaaegseim töötaja Helgi Kaldma

Helgi Kaldma alustas Viljandimaa ajalehes tööd 1973. aasta detsembris kirjade osakonna juhatajana. Tegelikult oli lehes tema käes kogu tööstus ja majandus (välja arvatud põllumajandus), tuletõrje, kindlustus, pangad, sport ja muudki.

Ajakirjanikutööd oli Helgi Kaldma alustanud aga 1952. aasta veebruaris, kui ta saadeti oma sõnul vastu tahtmist kuuks ajaks Tallinna ajakirjanike kursustele. 1952. aasta 15. aprillil hakkas ta tööle Valga lehes. Sama aasta 6. septembril vallandati ta päevapealt, sest oli teinud tühise, aga poliitilise vea. Oktoobris ennistati ta tööle, kuid solvununa läks ta tagasi üksnes ajutiselt.

1952. aasta detsembris pakkus Tartu oblastikomitee talle Orava traktorijaama lehe sekretäri kohta. Orava asus tookordses Räpina rajoonis. Seal kirjutas ta aasta otsa kogu lehe üksipäini täis, tegi maketid ja korrektoritöö. 20aastaselt õppis siit-sealt eeskujusid haarates kirjutama kõiki žanre, kaasa arvatud lühiuudis, veste ja olukirjeldus.

1954. aastaks oli asi traktorijaamade lehtedega ühel pool ja Helgi Räpina lehes kirjade osakonna juhataja.

1961. aasta mais, kui Räpina rajoon likvideeriti, ootas Helgi oma teist last. Abikaasa Henn Kaldma läks tema suure sundimise peale Rapla lehte põllumajandusosakonna juhatajaks. Sama aasta oktoobris sai ka Helgi seal tööd, esialgu korrektorina.

Rohkem kui 12 Raplas veedetud aasta jooksul oli ta sealse lehe korrektor, kirjanduslik kaastööline, vastutav sekretär ehk tegevtoimetaja ja toimetaja asetäitja, ka toimetaja eest töö ärategija.

1973. aasta mais kutsuti Henn Kaldma Viljandisse kohaliku lehe põllumajandusosakonda juhatama. Detsembris valmis korter. Siis lõpetas Helgigi Raplas töö ja jätkas Viljandis kirjade osakonna juhatajana.

1994. aastal, pärast «Sakala» erastamist võttis lehe omanik ja toonane peatoimetaja Peep Kala Helgi Kaldma oma lehte uudistereporteriks. «Ehk jooksvaks vanamooriks,» nagu Helgi ise talle omase huumorimeelega on öelnud.

Helgi on öelnud, et ta on ajakirjanik, sest see on ilus töö. «Ilmselt minu loomus sobib selleks: olen võrdlemisi uudishimulik, tahan kogu maailmast kõike teada saada ja töö sunnib oma argusest üle olema,» loetles ta põhjusi ning lisas, et vanasti oli ta kohe väga arg. «Käisin kolm korda ümber maja, enne kui sisse julgesin minna.»

Uudishimu ja elutahet jätkus Helgil viimastelgi päevadel. Kui teda haiglas vaatamas käidi, rääkis ta esmalt ära kõigi palatikaaslaste elu- ja töökäigu ning selle, kus ja millistes oludes ta oma ajakirjanikutöös nendega kokku on puutunud. Mitte haiguslugudele, vaid ikka huvitavatele seikadele palatikaaslaste elus pühendus ta.

Tänases paberlehes meenutavad Helgi Kaldmat paljud tema endised ja praegused kolleegid ning sõbrad.

Helgi Kaldma saadetakse viimsele teele reedel, 23. septembril kell 14 maagümnaasiumi algklasside maja saalist.