Viis aastat tagasi Tarvastu kirikusse õpetajaks tulnud Anna-Liisa Vaher annab septembris koguduse üle ja suundub Võrru Kuperjanovi üksikjalaväepataljoni kaplaniks.
Tarvastu koguduse õpetaja läheb septembrist kodukanti kaplaniks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Vaher ülikooli lõpetas, tehti talle ettepanek asuda teenima Tarvastu kogudust. Et kohta oli vaja, oli ta pakkumisega kohe nõus. Enda sõnul soovis värske õpetaja kindlasti tulla kuskile Lõuna-Eestisse, sest on pärit just siit kandist. «Muid põhjuseid mul väga ei olnudki, sest Tarvastu kant oli mulle täiesti võõras ning ühtegi tuttavat ega sugulast mul siin polnud,» rääkis Anna-Liisa Vaher.
Tema isakodu asub Võrumaal. Just sinna tõmbab teda nüüd pärast mõningast eemalolekut tagasi.
5. septembrist asub Anna-Liisa Vaher tööle Kuperjanovi üksikjalaväepataljoni kaplanina. «Ülikooli ajal läbisin kaplanite baasväljaõppe ja nüüd on võimalus end sellel alal ka proovile panna,» rääkis Vaher, kelle jutu järgi on ta koguduse tööst pisut väsinud. Halbu sõnu lahkuval kirikuõpetajal Tarvastu kohta ei ole, kuid elu tahab elamist.
«Väikeses kohas teenides on sageli tarvis veel mõnes muus ametis elatist teenida. See tingib selle, et lõpuks pole nädalas ühtegi vaba päeva, ning kaua niimoodi ei jaksa,» selgitas Vaher lahkumise põhjuseid. Tema tõdemust mööda on oluline tegur siiski ka uue töökoha asumine kodukandis, mis õpetajat ikka tagasi meelitab.
Seda, kes 300liikmelise hingekirja ja 140 liikmeannetajaga Tarvastu koguduses uue õpetajana teenima hakkab, Anna-Liisa Vaher öelda ei söenda.
Õpetajat otsitakse ja Vaher loodab, et keegi ikka kandideerib sellele kohale. «Siis on ka minu süda rahulikum, et kogudus ei jää hingekarjaseta,» lausus ta.
Põhilised valikukriteeriumid on Vaheri sõnul haridus ja isikuomadused. Tema kirjeldust mööda on hea, kui õpetaja on liturgiliselt võimekas, suudab toime tulla majandusküsimustega, oskab inimestega suhelda ja on neile lähedal. Maakoguduses töötades on Vaheri meelest oluline ka see, et õpetaja saaks elada kohapeal.