Viljandis lastekirjandusmajas saab vaadata tundemaale, mille on loonud harva esineva neuroloogilise haiguse tagajärjel halvatuks jäänud Thea Nirk.
Raskelt haige naine valas oma tunded maalidesse
24. august 2011, 16:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
46aastane Thea Nirk on arstide hoole all Viljandi haiglas hooldusravil, kuhu ta sattus eelmise aasta augustis. Naine oli kahe aasta eest kukkunud ning jäänud sestpeale lonkama. Tema liigesed tunnistati terveks, kuid uuringuid jätkati, et teada saada, kas midagi on pahasti närvidega. Naise seisund üha halvenes ning liikuda oli aina raskem.
Tänavu jaanuaris sai Thea Nirk lõpliku diagnoosi. Lihtsustatult tähendab see, et naise närvirakud surevad. Seepärast halveneb kõne, ta ei saa enam neelata ega liikuda.
Kahe viimase kuuga on Thea Nirgi seisund järsult halvenenud. Kui varem sai naine oma elukaaslase toetusel haiglakoridoris väikse ringi jalutada, siis nüüd röövib teekond voodist palatiukseni viimsegi jõuraasu. Tema kõne on muutunud arusaamatuks.
Ravida Thea Nirki ei saa, kuid on ravim, mis leevendab haigusnähte. Et medikamenti Eestisse tuua, tuleb ravimiametist taotleda eriluba. Ühe kuu ports läheb maksma 300 eurot. Seda haigekassa ei hüvita, vaid tuleb kinni maksta oma taskust.
Pildid väljendavad tundeid
Pildid, mis näitusele pannakse, on tehtud ajal, mil Thea Nirk jäi halvatuks ega saanud enam rääkida ja kirjutada. Akvarellide ja guaššidega hakkas ta maalima tänavu veebruaris. Läbi raskuste leidis ta jõu, et lühikest aega pintslit käes hoida. Nii sündis umbes 15 maali, mis said tema ainsaks võimaluseks väljendada oma tundeid ja mõtteid.
Tervena Thea Nirk ei joonistanud, siis ta kudus ja tikkis. Idee panna tundemaalid näitusele tuli sõbrannalt Merle Ritsonilt, kellega ta kohtus haiglas.
Merle Ritson põeb süsteemset sidekoe haigust, millest on haaratud kõik ta liigesed. Hoolimata raskest haigusest ja sellest, et üle kümne minuti järjest ei suuda ta kududa, on tema näppude alt tulnud väga palju lapsesõbralikke esemeid, mis olid ka lastekirjandusmajas näitusel.
Raske haigus ühendab
Merle Ritson meenutas, et tal oli tekkinud Thea Nirgiga kohe sõbralik kontakt ja äratundmine ning sestpeale on nad suured sõbrad. «Algul kahtlustati, et tal on sama haigus mis mul, kuid hiljem selgus, et on hoopis midagi muud. Päeval, mil Thea diagnoosi teada sai, nutsime koos. See on jäänud ka ainsaks korraks, mil oleme haiguse pärast nutnud,» jutustas Ritson.
Merle Ritsoni sõnul on imetlusväärne, et sõbranna ei ole muutunud teiste inimeste peale kurjaks, vaid naeratab alati vastu.
«Üritan Thea juures käia nii tihti, kui vähegi saan; kui mul omal on jõudu ja tervist. Alati võtan enne või pärast taastusravi vähemalt pool tunnikest, et külas olla,» rääkis Ritson. «See ei ole kohustus, vaid temaga koos olla on rõõm!»
Varem said naised omavahel telefonisõnumeid vahetada, kuid viimasel ajal on mobiilinuppude vajutamine hakanud Thea Nirgile üle jõu käima. «Ta saatis imeilusaid südamlikke sõnumeid. Vahel nutsin rõõmust, sest sellel inimesel on nii ilus hing,» rääkis Ritson.
Samuti ammutab Merle Ritson Thea Nirgi maalidest jõudu ja positiivsust. «Thea töödes on palju heledaid värve ja need on nii helged. Nendest õhkub unistusi, armastust ja kevadet. Kui ma näitust ette valmistades tema töid raamidesse panin, tunnetasin selgelt, mida Thea on nendega öelda tahtnud,» jutustas ta õhinal.
Merle Ritson tunnistas, et ta üritas ka sõbratari eeskujul paari päeva jooksul vaikida ja oma tundeid maalida, kuid ei suutnud — ikka tulid sõnad vahele. Thea Nirki on haigus aga aina rohkem laastanud ja enam ei jagu tal ka maalimiseks jõudu.
Thea Nirgi töid saab vaadata Viljandi kesklinnas Lossi tänav 7 seiklusliku lastekirjandusmaja näituseruumis 9. septembrini. Merle Ritsonil mõlgub peas mõte viia pildid hiljem väljapanemiseks haiglasse.