Kinnisvaraturg vajus põrandale

Hans Väre
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kinnisvara ostu-müügitehingud Viljandis.
Kinnisvara ostu-müügitehingud Viljandis. Foto: Ain Kivilaan

Maa-ameti andmetel tehti aasta esimesel poolel Viljandis nii vähe kinnisvaratehinguid, et tulemus jääb alla isegi 2009. aasta esimesele poolaastale, mil Eesti kinnisvarasektor oli kõige sügavamas mõõnas.

Viljandit päästab buumijärgsest madalusrekordist vaid see, et siia jõuavad turukõikumised väikese nihkega. Nii polnud meil ka kriis kõige ägedam s­ellal kui ülejäänud riigis, vaid pool aastat hiljem.

Vahe 2009. teise poolaasta näitajatega pole siiski kuigi lohutav. Kui toona tehti maakonnakeskuses 89 ostu-müügitehingut, mille koguväärtus ulatus 3,3 miljoni euroni, siis nüüd tuli tehinguid kolme võrra rohkem ja maht oli 100 000 eurot suurem. Tippajaga võrreldes on tehingute arv kokku kuivanud rohkem kui poole võrra ja käive 3,5 korda.

Tehingute puudumine ei lase tehingut teha

Kinnisvarabüroo Uus Maa Viljandi kontori juhataja Reet Raudsepp rääkis, et mitu tehingut on viimasel ajal ära jäänud kummalise nõiaringi tõttu, mis saab alguse väikesest tehinguaktiivsusest. Nimelt on müügis kinnisvara, millel puudub kallima hinna tõttu sobiv võrdlusbaas.

Raudsepp tõi näiteks 60 000 euro eest pakutava neljatoalise korteri, millele leidub huviline. Ostjal on olemas panga nõutav minimaalne omafinantseering, milleks on tavaliselt 30 protsenti ehk praegusel juhul 18 000 eurot. Laenu saamiseks on aga vaja ka hindamisakti, mille hindaja saab koostada vaid maa-ameti tehingustatistikale toetudes.

«Kui viimasel ajal pole ühegi nii kalli neljatoalise korteriga tehinguid tehtud, peab ta selle hindama odavamaks, näiteks 40 000 euro peale,» selgitas maakler. «Et pank saab sellest summast laenu anda ainult 70 protsenti ehk 28 000 eurot, on ostuhuvilisel vaja juba 32 000 euro suurust omafinantseeringut või lisatagatist.»

Olukord, millest võib välja pääseda ainult piisavalt jõuka kunde ilmudes, ei saa Raudsepa hinnangul olla siiski ainus väikese tehingute arvu põhjus. «Ju on inimesed majanduse ebakindluse tõttu ettevaatlikumad,» pakkus ta.

Selle selgituse vastu räägivad aga majandusnäitajad, mis on tänavu olnud märksa lootustandvamad kui mullu. Näiteks Viljandimaal registreeritud töötus langes eelmise aasta juuni lõpu hirmuäratavalt 10,3 protsendilt tänavu samaks ajaks kuue protsendini ja üksikisiku tulumaksu laekumine, mis näitab inimeste tegelikku sissetulekut, on olnud Viljandis keskmiselt 3,9 protsenti parem. Seega pidanuks ka kindlustunne tunduvalt suurem olema, vähemalt hiljuti puhkenud USA ja Itaalia-Hispaania võlakriisini.

Mulje läheb numbritest lahku

Tehingute arvu möödunud aasta lõpu omaga kõrvutades näib, et selle aasta alguse mõõn võib olla tingitud hoopis euro tulekust — inimesed ostsid vajaliku kinnisvara enne rahavahetust ära. Oletust toetab tõik, et mullu tehti juulist detsembrini 138 tehingut ehk 45 protsenti rohkem kui esimese kuue kuuga.

Ka Raudsepp möönab, et eelmisel aastal oodati euroeelset ostubuumi, kuid erilist tormijooksu tema tähelepanemist mööda ei tekkinud.

Aime Opermann, kes juhib Arco Vara Viljandimaa bürood, ei ole praegust tuulevaikust märganud.

«Statistikat plaanisime vaatama hakata sel nädalal, aga ise tundsin küll, et turg on elav, huvilisi leidub ja objekte käiakse palju vaatamas,» lausus ta.

Opermanni sõnul on varasemast populaarsemaks muutunud majad, sest nende keskmine hind on viimase paari aastaga langenud ostjatele vastuvõetava taseme, 64 000 — 84 000 euroni.

«Muidu on hinnad olnud stabiilsed, ehkki iga kinnisvara on loomulikult erandlik,» lisas ta. «Näiteks müüdi hiljuti üks eramu Viljandis umbes 190 000 euro eest.»

Reet Raudseppa on pannud imestama, et võrdväärses seisukorras ja asukohas ühe- ja neljatoaliste korterite hind on jõudnud samasse suurusjärku. «See näitab, et neljatoaliste korterite ülalpidamiskulud on nii suured, et inimesed ei soovi neid osta, ühetoalised on aga likviidsed.»

Turu edasise suuna osas ei soovinud Opermann ja Raudsepp veksleid välja anda. Mõlemad tõdesid, et palju sõltub sellest, mis saab Euroopa võlakriisist ja kui palju see mõjutab Eesti majandust. Üldiselt peaks majanduse jahenemine ka kinnisvaraturule halvasti mõjuma, kuid osa inimesi võib liikuda enamikule vastupidises suunas ja rahamaailma ebakindluse tõttu hoopis kinnisvarasse investeerida.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles