Tallinna—Viljandi raudtee remont on graafikus püsinud ja kui töö edaspidigi samas tempos jätkub, avatakse Viljandi—Türi lõik liikluseks juba tänavu.
Raudtee ehitamine edeneb jõudsalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Edelaraudtee Infrastruktuuri aktsiaseltsi juhataja Rain Kaarjase sõnul pole ehitusel suuri takistusi ette tulnud. «Sildade juures olid mõned raskendavad nüansid, kuid praeguseks on kõik laabunud,» ütles ta.
Kaarjas avaldas lootust, et aasta lõpul ei pea rongisõitu eelistavad viljandlased enam kodulinna ja Türi vahet bussiga läbima. Siis jäävad teha veel need tööd, mis liiklust ei takista, näiteks muldkehade rajamine pervedele ja kraavide ehitamine.
«Teeme tänapäevase raudtee, kus saab sõita 120kilomeetrise tunnikiirusega,» lausus Kaarjas. Viljandist pealinna suundujale tähendab see umbes veerandtunnist ajavõitu. Väheneb ka müra.
Kõnealuse hanke käigus remonditakse 52 kilomeetrit raudteed: välja vahetatakse kogu pealisehitus ja üles on võetud 30sentimeetrine kiht vana killustikku. Korda tehakse ka ülesõidud ja ehitatakse kuus uut perrooni.
Tellija on ehitaja, Türi osaühinguga Go Track rahul. Tööd pole seni plaanitust kuigi palju kallimaks läinud. «Kulud on praegu kontrolli all,» sõnas Rain Kaarjas.
Ka Go Tracki juhatuse liikme Aivar Treve sõnul on läinud üle ootuste hästi. «Kui me septembriks jõuame pealisehitusega Viljandisse, on see nimetatud vahemaa kohta hea tulemus,» lausus ta.
Treve tõi välja veel teisegi rõõmustava asjaolu: kui kahele hooajale plaanitud remondi algus bürokraatia tõttu viibis, ei uskunud ehitaja, et jõuab määratud tähtajaks valmis, kuid nüüd on see tõenäoline. «Praegu sõidame töörongidega juba Võhmani,» ütles Treve. Tema selgitust mööda on kiire tempo taga uudne paigaldustehnoloogia.
Treve pidas tõenäoliseks, et liiklus taastatakse aasta lõpuks. «Kui rong õnnestub varem käima panna, on see kirss tordil,» sõnas ta, kuid täpsustas, et kõnealusel lõigul ei saa kõigi tööde lõpliku valmimiseni sõita kiiremini kui 80 kilomeetrit tunnis.
Ehitusmaterjalide puhul torkab silma, et need on välismaist päritolu: rööpad Hispaaniast, graniitkillustik Norrast ja liiprid Poolast.
Aivar Treve jutu järgi pole raudtee-ehituses võimalik lähtuda põhimõttest «Eelista eestimaist!», sest vajalikke materjale siin lihtsalt ei toodeta. Ainus hankel osalenud Eestis asuv firma põhineb väliskapitalil ja temagi pidi konkurentsis poolakatele alla vanduma. Piiri tagant materjalide kohaletoimetamisega oli vaeva omajagu.
Praeguse raudtee kitsarööpmeline eelkäija pandi maha 110 aastat tagasi, viimane samas mahus remont tehti Türi—Viljandi lõigul 40 aasta eest.
«Tallinnast Hagudini on betoonliipritega, sealt edasi aga puitliipritega raudtee,» kirjeldas Rain Kaarjas. «Käru ja Türi vahelisel 13kilomeetrisel lõigul seisab tulevikus ees rööbaste vahetus.»