Nädala jagu päevi on Viljandi raamatukogu internetipunktis arvuti, mida saavad kasutada ka täiesti pimedad.
Arvuti aitab pimedal ja vaegnägijal maailma näha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avamispäeval testis uut arvutit endine EKE Projekti keskkonnarajatiste projekteerija ja hilisem projekteerimisfirma omanik Arvu Sarv, kes kaotas nägemise viie aasta eest. Tema näpud liikusid klahvistikul väga väledalt, mis pole paljudele arvuti kasutajatelegi omane. Teame oma kogemustest, et vaata näppude liikumist kui hoolsalt tahes, ikka tuleb tähevigu sisse.
«Klaviatuur peab olema rida-realt ja täht-tähelt peas, teisiti ei saa,» sõnas Arvu Sarv. Ta oli varem, enne saatuslikku 2003. aastat, kasutanud arvutit kui igapäevast töövahendit, kuid ometi pidi ta uues olukorras kõvasti juurde õppima.
Tegemist on küll tavaraaliga, kuid veebilehitseja koos ekraanilugeja ja kõnesüntesaatoritega muudavad selle pimedatele kasutatavaks.
Arvu Sarv ütles, et pime saab anda arvutile käske ainult klahvide kaudu. Nende abil tuleb kätte internet, sealt e-kirjad ja kogu tarkvara.
«Ma saan arvutit kasutada nagu nägijad, aga ekraanil olevat teksti kuulen kõnesüntesaatori abil kõrvaklappidest või kõlaritest,» rääkis ta. «Kui tahan, kuulan valitud lõigu, rea või koguni sõna kaupa. Muuta saab ka lugemise kiirust ja tämbrit.»
Arvu Sarv on ID-kaardi abil sooritanud arvutis pangatoiminguid, hääletanud valimistel, täitnud tuludeklaratsiooni ja riigiasutuste blankette ning digitaalallkirja kasutades edastanud neid ilma kohale minemata.
Ta loeb isegi tavalisi raamatuid: skannib need kahe lehekülje kaupa arvutisse, töötleb teksti ja seejärel kuulab süntesaatori abil.
Interneti kaudu saab pimedate raamatukogust heli- ja punktkirjas raamatuid tellida, nimekirjas on üle paari tuhande teaviku. Tellijale saadetakse nüüd heliraamatud CD-del, mida pole vaja tagastada. Samal viisil saab vaegnägija või pime ajakirju «Eesti Naine», «Kodutohter» ja «Elukiri» ning ajalehti «Terviseleht» ja «Videvik», samuti pimedate liidu ja ühingute väljaandeid.
«Päevalehe» ja «Õhtulehe» tekstiversioon saadetakse igal hommikul neid tellinud pimeda arvutikasutaja e-postiaadressil. Teisi ajalehti saab lugeda interneti kaudu.
Kasutaja võib parooli sisestamise järel kuulata diktori või näitleja sisse loetud raamatuid interneti kaudu Võrus asuva pimedate helistuudio Helikiri serverist.
«Me ei taha olla abitud. Me tahame ise toime tulla, ületades võimaluste piire maksimaalselt,» lausus Arvu Sarv.
Arvu Sarv istub Viljandi raamatukogu internetitoas kolmel järjestikusel neljapäeval, see on 13., 20. ja 27. novembril kella 13—16, olles valmis juhendama pimedaid ja vaegnägijaid, kes tahavad arvutist leida suhtlemisabi maailmaga, õppida kasutama ID-kaarti ja koostama dokumente.
Raamatukogu juhataja Evi Murdla lisas, et vaegnägijatel maksab julgelt internetipunktist abi otsida. Raamatukogu töötajad said Arvu Sarvelt väikse koolituse, et oskaksid ka ise pisut juhendada.
Linna sotsiaalameti juhataja Helmen Kütt ütles, et pimedatele ja vaegnägijatele raamatukogus üles pandud arvuti koos lisaseadmete, tavakasutuse ja eriotstarbelise tarkvara ning lugemissaali paigaldatud 40-kordse suurendusega lugemisseadmega läksid linnale maksma 90 000 krooni. Nende soetamist oli ärgitanud pimedate ühing ja toetanud puuetega inimeste koda.