Kevadel Viljandi meeri ametitoolile istunud Loit Kivistiku arvates on viimastel aastatel linnavalitsusele osaks saanud kriitika kohati küll õigustatud, ent mõni otsus oli omal ajal siiski ainuvõimalik.
Loit Kivistik: tuleb ka tuhka pähe raputada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulite eraettevõttest, kus mõtteviis ja juhtimine on mõnevõrra teistsugused. Kas olete kohanenud?
Kindlasti ei ole veel kohanenud, aga eks ma harju. Omavalitsustöö on tõesti hoopis midagi muud kui erafirma juhtimine. Linnapeal ei ole sellist otsustusõigust kui eraettevõtte juhil. Demokraatlik süsteem näeb ette arutada kõike võimalikult paljude osapooltega, arvestada nende seisukohti ja
oodata volikogu kinnitust. See toob kaasa protsesside venimise. Paratamatult on palju asju liigagi pika vinnaga.
Tuleb osata vahet teha, mis eeldab pikka eeltööd ning mille võiks ära teha ühe hooga. Pahatihti takerdutakse lõpututesse plaanidesse ja otsused lükkuvad edasi, sest ei jõuta kokkuleppele. See pole ainult Viljandi häda, sama probleem on kogu riigis.
Kas linn on sellises seisus, nagu te ametit üle võttes ette kujutasite? Volikogu liikmena oli teil nendest ju ettekujutus.
Sellele küsimusele on raske vastata. Ma ei mõelnudki eriti sellele, mis seisus linn on või milline see olema peab. Tuleb tunnistada, et isegi volikogus ei tajuta linnavalitsuse ametnike tegevust niisugusena, nagu see tegelikult on: ei hoomata kõiki funktsioone ja vahendeid. Uue nurga alt vaadates mõistan ühest küljest kõike paremini, aga teisest küljest muudab see mind kriitilisemaks.
Mõistagi polnud mul süsteemist nii põhjalikku arusaamist ja ülevaadet, nagu olin arvanud volikogus.
Opositsiooni esindaja Andres Nuut tõi eelmisel nädalal esile ebaõnnestunud ettevõtmised. Mida peate luhtumise põhjuseks?
Räägime siis mainitud intervjuus esile toodud ettevõtmisest eraldi.
Alustame kõige lihtsamast, Valuoja kooli riigigümnaasiumi loomisest. Linnavõimu süüdistatakse kooli ennatlikus sulgemises ja õpilaste väljatõstmises. Koolipere seisukohast on pahameel mõistetav, ent kõiki toonaseid asjaolusid arvesse võttes ma ei arva, et linn oleks valesti käitunud.
Alati ei lähe asjad paraku nii kiiresti, kui on planeeritud, ent linn ei oleks saanud midagi ka teisiti teha. Meil oli vaja hoone võimalikult kiiresti üle anda, et projekteerijad saaksid asjaga tegelema hakata, konstruktsioonid lahti võtta ning hinnata, kuidas säilitatava majaga edasi toimida. Seda ei saa teha pelgalt välise vaatlusega. See, et asi venima jäi, ei sõltunud enam linnast, kuid kriitikat tehakse ikka meie kohta.
Tuleb arvestada sedagi, et üksnes kooli üle andes sai linn veenda riiki, et neil on mõtet ettevõtmisse panustada ning plaan viiakse tõesti koos ellu. Tänapäeval kahjuks enam sõnalistest kinnitustest ei piisa ning Riigi Kinnisvara aktsiaselts ilmutas kõhklust. Ettevaatlikkust oli tunda ka valimiste eel. Alles siis, kui oli selge, et koalitsioon tegutseb edasi ja uus minister jätkab sama joont, hakkas asi taas liikuma.
Kas linnavalitsus ei osanud poliitilist alalhoidlikkust ette näha? Kogu protsessi oleks ju saanud ajutiselt seisma panna.
Linnal polnud selleks mingit põhjust, sest ta oli sõlminud haridusministeeriumiga lepingu, et 2012. aasta septembris avatakse riigigümnaasium. Linn käitus heauskselt. Oletusi, et midagi oleks pidanud ette nägema, võib pidada tagantjärele tarkuseks. Minule jääb riigiasjade selline venimine praegu veel arusaamatuks, aga küllap on see demokraatia kõrvalnähe: alati võivad tulla uus inimene ja uus arvamus.
Mis saab kultuurimajast? Kas sealset kurba stsenaariumi ei oleks saanud ette näha?
Selle puhul tuleb linnavalitsusel küll endale tuhka pähe raputada. Meil tulnuks välja mõelda plaan B puhuks, kui kõik ei lähe eeldatult. Selle variandi järgi oleks kultuurimaja pidanud jätkama tööd vanas kohas kuni ehituse alguseni.
Tagataskust võetud põhjendused, nagu poleks päästeteenistuse ettekirjutused lubanud sealsamas jätkata, ei ole veenvad: seni oli kultuurimaja ju toiminud. Kui see oleks veel aasta töötanud, oleksime tõenäoliselt hakkama saanud. Ehkki ka seal oli vaja teha konstruktsiooniuuringuid, saanuks need korraldada nii, et vähemalt osa maja olnuks kasutuses.
Tuleb tunnistada, et käitusime tormakalt, aga kui esimene kultuurimaja remondiks tehtud hange oleks õnnestunud, saaks kultuurimaja õige pea valmis. Paraku olime küsinud KOIT-kavast vähem raha, kui asi maksma oleks läinud. Siis hakkasime projekti ümber tegema, aga et olukord oli vahepeal muutunud, kujunes teine variant veel kallimaks. Loodan, et me tulevikus enam sama moodi ämbrisse ei astu.
Mis kultuurimajast edasi saab, on praegu selgusetu, kuid kohe täitub tähtaeg, mil regionaalminister peab vastama, kas saame kasutada KOIT-kava kaudu laululavale ettenähtud summasid kultuurimaja remondiks või mitte. Eitava vastuse korral peame projekti koomale tõmbama, sest linna eelarve seda täismahus välja ei kannata.
Kas lõpuks ei kuku välja nii, et saame juurde vaid suitsunurga? Kui palju peaks projekti koomale tõmbama?
Vaevalt seda vaid suitsunurga ehitamiseks nimetada saab. Praegu tuleks spekulatsioonid kõrvale jätta ja pidada nõu asjatundjatega. Selge on see, et tahame ehitist, mis vastab ootustele, kuid kindlasti ei tohi linna eelarvet lõhki ajada, sest kultuurimaja pole ainus objekt, mis korrastamist vajab.
Mis saab noortekeskusest? See pidi aasta lõpuks olema kultuurimajja üle kolinud.
Õnneks säilivad Männimäe tee 26 avatud noortetoa ruumid ja ekstreemspordihall ning töö saab jätkuda, ehkki administreerimine läheb üle kultuurimajale.
Kas laululava saab 2015. aasta hansapäevadeks valmis? Kui palju see raha ümberkantimise pärast kannataks?
Laululava otseselt ei kannata: astmestik, tantsuplats, pingid ja tualetid saaksid tehtud isegi juhul, kui me laululava ehituseks plaanitud rahast seitse miljonit krooni kultuurimaja tarbeks ringi tõstame.
Nimetatud summa eest oli plaanitud soetada lavatehnika, mida kavatseti hakata rentima seal üritusi korraldavatele firmadele. Arvan, et kuna kultuurimaja on erinevalt laululavast kasutusel aasta ringi, on selline talitusviis mõttekas.
Kas Arkaadia aias ja Rubiini platsil tuleb sel suvel muudatusi?
Suuri ümberehitusi Arkaadia aias tänavu veel ette nähtud pole, küll aga tehakse seal kosmeetilisi parandusi. Linnamüüri osa ehitatakse kõrgemaks ja koht muudetakse lastele turvalisemaks.
Rubiini plats osaliselt asfalteeritakse ja haljastatakse, sinna rajatakse rularamp ning platsilt laskuv trepp võib saada käsipuu. Praegu armastavad tänavaratturid ja rulatajad koguneda «Sakala» maja trepile.
Usun, et nad võtavad uue koha hästi omaks ega jää seal jalakäijatele ette.