Juhtkiri: Liialt spagaate

Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Evelin Ilves
Evelin Ilves Foto: Margus Ansu

Presidendiproua Evelin Ilves sattus lõppeval nädalal meedia kriitikatule alla. Küsiti, kas esileedi peab ikka nii sageli rulluiskudel ja liibuvates spordirõivastes kollaste väljaannete fotodel poseerima, kui samal ajal on ta jätnud vastamata mitmele ajakirjanike huviorbiiti jõudnud tõsisele küsimusele. Kas meil on tibi või esileedi, küsis eilses «Postimehes» ajakirjanik Hindrek Riikoja vastusena Evelin Ilvese kommentaarile, milles too kummutas kahtlusi, et tema spordiharrastuse maksab kinni riik.


Tegu on viimase aasta vältel teise korraga, kui Evelin Ilvese roll on löögi all. Mäletatavasti tuli tal avalikkuse ja kohtuvõimu ees vastata ebameeldivatele küsimustele ka möödunud sügisel, kui sai teatavaks Ärma talu ehitanud ettevõtja Aivar Ausi pankrotistumine ning sellest johtunud väidetav võlg pinnasetöid teinud firmale Nuia Melior.



Selles, et Evelin Ilves on võtnud oma südameasjaks propageerida sporti ja tervislikke eluviise, pole iseenesest mitte midagi halba. Pigem vastupidi! Ammu peaks möödas olema aeg, kui füüsilist aktiivsust vastandatakse vaimsetele väärtustele. Pealegi on eestlaste tervis lääneeurooplaste omaga võrreldes üsna nigel, mistõttu on lausa tänuväärne, kui riigipea naine oma vahetute kogemuste kaudu tervisest hoolimist rõhutab.



Samas võib vähemalt osalt nõustuda nendega, kelle väitel on Evelin Ilvese avalik kuvand jäänud üheülbaliseks: liiga palju spagaate, liiga vähe akadeemilisi ettevõtmisi. Hea on süüdistada tabloidajakirjandust, kes temast teadlikult kergemeelset üldpilti maalib. See võibki ju nii olla, kuid seda enam peaksid presidendi maine eest vastutajad tasakaalu hoidmise nimel pingutama.



Arvatavasti peituvad probleemid selles, et Eestis pole presidendi abikaasa rolli lahti mõtestatud. Kas tema tegevus võiks piirduda heategevuse toetamise ja sotsiaalprojektide patrooniks olemisega? Või peaks ta otsima ka oma nišši, mille kaudu ühiskonda paremaks muuta? Ja milline see nišš olla võiks, et presidendiproua ei peaks kartma selle eest peapesu saada?

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles