Lõuna prefektuur kuulutab oma aasta teoks kadunud lapse leidmise

Marko Suurmägi
, peatoimetaja asetäitja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna prefektuuri aasta teo kordasaatmisele aitasid kaasa ka vabatahtlikud. Nii oli näiteks vabatahtlik otsija Alar September see, kes ronis sauna alla, et tuua sealt välja väike magav poiss.
Lõuna prefektuuri aasta teo kordasaatmisele aitasid kaasa ka vabatahtlikud. Nii oli näiteks vabatahtlik otsija Alar September see, kes ronis sauna alla, et tuua sealt välja väike magav poiss. Foto: Elmo Riig / Sakala

Lõuna prefektuur tunnustas eile oma staažikamaid töötajaid ja andis aukirja aasta parimatele. Aasta teoks kuulutas prefektuur kevadel kaduma jäänud kuueaastase poisi otsingud, mis päädisid sellega, et poiss leiti magavana ühe vana sauna alt.

Aasta teo teinud meeskonda kuulusid Maidur Lapp, Viktor Tjuška, Villi Peltser, Hanory Heinaste, Janek Mõtsar, Üllar Tänna, Kredi Aim, Merit Jänts, Vello Truu, Maiju Mumm, Jüri Eek, Heili Mets, Sander Karu, Silver Hinto, Rein Eit, Allan Ploom ja Urmas Lepist.

23. mail kella 17.40 paiku sai politsei teate, et Viljandi vallas Kibekülas on kadunuks jäänud kuueaastane Andre. Poiss oli eelnevalt mänginud kaheksa-aastase vennaga Liivamäel. Venna sõnul hirmutasid neid hulkuvad koerad ning selle pärast liikusid nad kodust eemale. Nähes koeri uuesti, otsustas vanem vend minna koju ja kutsuda ema.

Tagasi liikus ta läbi metsa ja kodu jõudes ei mäletanud ta enam päris täpselt, kus kohas vennaga lahku läks. Teatamise hetkeks olid vanemad poissi otsinud juba kaks tundi.

Kohe saatis välijuht Maidur Lapp ühe toimkonna koosseisus Viktor Tjuška ja Villi Peltser sündmuskohale. Patrullpolitseinikud vestlesid vanematega ja püüdsid välja selgitada kohta, kus vanem vend Andret viimati nägi. Poiss oli kergelt ehmunud, kuid üht-teist õnneks mäletas. Paraku hakkasid kaheksa-aastase lapse peas detailid ja kohad aja möödudes muutuma. Nõnda ei teinud see teadmine kadunuks jäänud lapse leidmist kergemaks.

Kohe, kui patrullidel oli esialgne info käes, hakati lähedal olevaid teid läbi sõitma ja seda tegid ka Janek Mõtsar ja Hanory Heinaste. Korrapidaja ühendus koerajuhiga, sest valget aega jäi järjest vähemaks. Samuti anti kopterile korraldus mootor tööle panna ja suund Kibeküla poole võtta.

Kella 20 paiku alustasid tööd Merit Jänts, Kredi Aim, Jüri Eek ning abipolitseinik Vello Truu, kes välijuhi korraldusel suundusid otsingualale. Kella 20.20 paiku saabus kopter ja alustas otsinguid. Mõnikümmend minuti hiljem hakkas koerajuht Üllar Tänna oma neljajalgse paarilisega ajama jälge, mille patrull oli enne leidnud.

Operatiivjuhi Helmer Halliku korraldusel suundusid otsingutele Valga patrull koosseisus Heili Mets ja Sander Karu, Põlva patrull koosseisus Silver Hinto ja Rein Eit ning Tartu patrull koosseisus Allan Ploom ja Urmas Lepist. Kaasati ka ohvriabi töötaja ja abipolitseinik Maiju Mumm, kes suhtles vanema venna ja vanematega.

Südaööks olid otsingud väldanud juba mitu tundi, kuid tulemust ei olnud. Sündmuskohale hakkasid kogunema vabatahtlikud, kes tahtsid anda oma panuse poisi otsimisse. Mõned olid tulnud isiklike ATV-dega, teised maasturitega.

Välijuhi korraldusel asuti täiendavalt läbi vaatama teid lootuses, et poiss on metsast välja tulnud. Kella kahe paiku alustas Sakala maleva 20-liikmeline rühm maastikuotsinguid.

Pärast kopteri lahkumist otsustati moodustada ahelik vabatahtlikest ja politseinikest ning liikuda metsa, sest selleks hetkeks oli iga minut arvel. Õhutemperatuur oli madal ja alajahtumise oht suur.

Kella 3.40 paiku jõudis ahelik lõpp-punkti ehk kohta, kust Kaitseliidu auto pidi selle liikmed peale võtma. Sealsamas läheduses oli aga üks vana saun ning otsustati ka selle ümbrust kontrollida.

Järgnevat hetke kirjeldas Rein Eit niiviisi: „Vaatasin sauna trepialust, aga et kola oli seal palju ja taskulamp hakkas ka väsima, siis esiti midagi ei näinud. Teised hakkasid juba ära minema, aga mingi sisetunne käskis hoolikamalt vaadata. Nägin trepialusel kõigepealt kummikuid ja siis hakkas fliis liikuma. Hüüdsin kohe teised tagasi ja tõime poisi välja.“

Noormees sikutati välja, mässiti riietesse ja anti üle kiirabile. Suurepärane koostöö vabatahtlike, kaitseliitlaste ja ametnike vahel kandis positiivset tulemust: kuueaastase poisi elu sai päästetud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles