Täna on sõbrapäev – loe sellest lähemalt

Sigrid Koorep
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Süda.
Süda. Foto: Elmo Riig / Sakala

Sõbrapäeva ehk valentinipäeva tähistatakse 14. veebruaril. Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasi järgi jõudis see tähtpäev meile Soome vahendusel alles 1980. aastate lõpul.

Sõbrapäeva traditsiooni on seostatud Rooma kristliku preestriga, kes salaja sõdureid laulatas, eirates sellega keiser Claudius II käsku. Tähtpäevade andmebaasis on kirjas, et legendi järgi saatnud ta enne hukkamist 14. veebruaril 270. aastal armsamale kirja allkirjaga «Sinu Valentin». Tänini kasutatakse seda väljendit valentinikaartide all. 496. aastal nimetas paavst Gelasius 14. veebruari valentinipäevaks ja Valentini armastajate patrooniks. 1969. aastal jättis paavst Paulus VI aga päeva uuesti kalendrist välja.

Veel arvatakse, et päev tuleneb ka paganlikust viljakuspühast, mida peeti abielu ja naiste jumalanna Juno auks 14. veebruaril.

Valentinipäeva kaartide saatmise alguse seostatakse aga Orleansi hertsogi Charlesiga, kes 1415. aastal vangistuses viibides kirjutas oma naisele romantilisi värsse. 16. sajandist levisid laialt värvilisele paberile värviliste tintidega kirjutatud valentinikaardid.

Eestis hakati valentinipäeva algselt tähistama lasteaedades ja koolides, kus peeti valentinilaatasid, kleebiti üksteisele südamekesi külge ja avati valentinipäeva postkontor ning saadeti üksteisele kaarte ja tervitusi.

Valentini- või sõbrapäeva sisu nüüdisajal on lähedasi inimesi meeles pidada, kuigi algselt oli see päev pühendatud armastatule või kallimale, kellele anti oma tunnetest märku või tehti kingitusi: Lääne-Euroopas ja Ameerikas reklaamitaksegi seda kui armastusavalduste, kihlumis- ja pulmapäeva.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles