Jahiseltsid on veterinaar- ja toiduametile (VTA) esitanud taotlusi kompensatsiooni saamiseks 620 jaanuaris kütitud metsseaemise eest.
Metsseaemiste küttimine aitab peatada seakatku levikut
13. veebruar 2016, 15:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eestis seakasvatuse kui majandusharu säilitamiseks tuleb peatada seakatku levik metsas,» ütles VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda. «Emiste küttimine on selleks üks tõhusamaid meetmeid.»
Sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks metssigade populatsioonis hakkas VTA alates jaanuarist maksma jahimeestele kompensatsiooni emiste küttimise eest kuni 100 eurot kütitud looma kohta. Emiste küttimise kompenseerimine on osa Baltimaade ja Poola ühisest seakatku tõrjekavast, mille kulud katab 75 protsendi ulatuses Euroopa komisjon. Jaanuarikuu jooksul kütiti kokku 830 metsseaemist, mis on üle kahe korra rohkem kui möödunud detsembris (361), kompensatsiooni taotleti 620 metsseaemise küttimise eest.
Keskkonnaameti andmetel on jahimehed metsas leviva sigade Aafrika katku tõkestamiseks küttinud 1. veebruari seisuga 27 293 metssiga, mis on 92 protsenti määratud küttimismahust.
Keskkonnaameti peadirektori Andres Onemari sõnul on lisaks küttimismahtude täitmisele oluline kinni pidada ka küttimisstruktuurist. «Hoolimata lume vähesusest on jahimehed Keskkonnaameti poolt kehtestatud küttimismahtude täitmisele üsna lähedal. Ka tabatud loomade sooline ja vanuseline struktuur on kujunenud eesmärgile lähedaseks,» ütles Onemar. «Oluline on jätkata intensiivset küttimist seal, kus metssigade asustustihedus on jätkuvalt kõrge. Järgmise jahihooaja küttimisülesanded selguvad kogutud andmete, metssigade seire ja kokkuvõtte analüüsi alusel.»
Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu kinnitusel teevad jahimehed omalt poolt kõik, et riigi seatud eesmärke täita. «Emiste suurendatud küttimine on üks osa kehtestatud küttimisstruktuurist. See on eriolukorra meede, mis tavaolukorras kõne alla ei tuleks, kuid on vajalik metsas leviva katku peatamiseks. Seepärast saab iga jahimees ise otsustada, kas tema selles osaleb,» ütles Korts.