Mis on meteoriit?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tartu ülikooli geoloogiamuuseumi andmetel pärineb suurem osa kosmosest langenud meteoorkehadest asteroidivööst: asteroidid on olnud Maale langenud meteoriitide lähtekehad.

Enamasti lagunevad ja põlevad meteoorkehad juba kõrgemates atmosfäärikihtides, ainult suure massi ja kosmilise kiirusega langevad võivad jõuda maapinnale. Sageli soodustab seda ka suure meteoorkeha boliidi lagunemine väiksema massiga tükkideks. Purunemist põhjustab termiline pingestatus pealispinnal sulamiseni tõusva temperatuuri ja kosmiliselt külma sisemuse vahel. Väiksemad tükid pidurduvad kergemini ja jõuavad seetõttu tervena maapinnale. Tekib meteoriidisadu. Alalt, kuhu neid langeb, võib korjata kümneid, sadu või isegi tuhandeid meteoriite.

Maapinnale langenud meteoorkeha nimetatakse meteoriidiks. Meteoriidid langevad maapinnale sooja või tulisena, kuid mitte hõõguvana, nagu sageli arvatakse. Pidurdumise ajal nende pealispind jaheda sisemuse mõjul jahtub. Seetõttu ei saa meteoriidid põhjustada tulekahju isegi juhul, kui nad langevad kergesti süttivatele esemetele.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles