Keskkonnainspektsioon alustas mullu keskkonnarikkumiste tõttu 1718 väärteo- ja 18 kriminaalmenetlust, trahve määrati kokku 1281 isikule summas 263 000 eurot ja keskkonnakahju esialgseks kogusummaks arvestati 771 000 eurot.
Kalastajad ja kalurid andsid keskkonnakaitsjatele kõvasti tegevust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnainspektsiooni peadirektori Peeter Volkovi sõnul oli mullune väärtegude arv peaaegu sama, mis 2012. ja 2013. aastal. 2014. aastal oli väärteomenetlusi mõnevõrra rohkem. «Üldiselt võib öelda, et rikkumiste arv on stabiliseerunud,» tõdes Peeter Volkov.
Enim ehk 485 väärteomenetlust alustati kalapüüginõuete rikkumise tõttu, lisaks avastati ja eemaldati veekogudest 1130 korral selguseta kuuluvusega püügivahendeid.
Tänu laevade jälgimissüsteemidele ja muudele korralduslikele meetmetele on kalapüügirikkumiste arv küll vähenenud, kuid õiguskuulekuse tagamine selles valdkonnas nõuab endiselt suurt ressurssi. Lisaks igapäevasele järelevalvele korraldas keskkonnainspektsioon koos teiste järelevalveasutustega peamistes piirkondades – Peipsi järvel ja Liivil lahel – ühisoperatsioonid, mille käigus kontrolliti kõiki püügil olevad vahendeid. Sügisel viis inspektsioon oma jõududega läbi mitu silmupüügi reidi Narva jõel.
«Väga tänuväärne algatus ja abi tuli vabatahtlikelt, kes aitasid inspektoritel juba teist aastat lõhejõgesid valvata. See näitab, et kodanikualgatuse korras on võimalik üsna palju ära teha,» ütles Volkov.
Valdkondade kaupa alustati arvukamalt menetlusi veel jäätmenõuete rikkumise (339 väärteomenetlust), samuti jahi- ja looduskaitseseaduse nõuete rikkumise kohta (vastavalt 271 ja 255 menetlust).
Jäätmevaldkonnast võib esile tuua vanade rehvidega seotud küsimusi, millega tegeldi 2015. aastal ja mis nõuavad täit tähelepanu ka sel aastal.
2015. aasta tõi keskkonnainspektsioonile ka uusi ülesandeid: lisandus laevakütuste kontrollimise kohustus, et tagada uute kütusenõuete rakendumine.
Metalli ebaseaduslik ost-müük, mis oli mõne aasta eest suur probleem, on inspektsiooni kinnitust mööda kontrolli alla saadud. Lisavõimalusi järelevalveks andis eelmisel aastal saadud kontrollmüükide tegemise õigus.
Looduskaitse poolel on endiselt palju muret puhkajatega, kes kipuvad sõitma kaitsealadel ja veekogude ääres või teevad lõket ja telgivad kohas, mis pole selleks ette nähtud. «Meie eesmärk ei ole suurel hulgal inimesi karistada, inimesed peaksid käituma mõistlikult: vaatama, mida tohib ja mida mitte,» selgitas keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov.
Kriminaalasjadest rääkides võib öelda, et nende arv on eelmiste aastatega võrreldes vähenenud. «Et kriminaalmenetluse alustamine on seotud olulise kahju määraga ja see eelmisel aasta tõusis, siis on selgitatav ka see, miks on inspektsioon algatanud vähem kriminaalasju,» lisas Volkov.
2015. aastal alustatud 18 kriminaalasjast on kuus seotud metsa- ja viis kalapüüginõuete rikkumisega.