Üks mu tuttav ütles, et Sakala lugemine tekitab temas turvatunde. Ei mingeid terroriste ega pommiplahvatusi. Teravaimad uudised on naabri üles kirenud kukk ja vallavanema lustlikud seiklused kartulikoorimismasinaga.
Tellijale
Vaba mõte. Pehmete kaitseks
/nginx/o/2021/02/11/13624525t1h45eb.jpg)
6. veebruar 2016, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ma pean tunnistama, et kohaliku ajakirjanduse juures mulle just see meeldibki. Veri, higi ja pisarad on kõiki surmani ära tüüdanud. See on nagu seitsmesajandat korda telekast «Kolme musketäri» vaadata ja täiest kõrist «Paraparaparaadujemsja!» kisendada. Kogu selle valu ja ängi saab kätte muudest meediakanalitest. Mina tahan lugeda, kuidas läks sõbral ümber järve jooksul, milliseid anekdoote räägiti viimasel volikogu istungil, mis on turul kartulikilo hind ja kas Tallinna tänavale on tekkinud mõned uued löökaugud.