Juhtkiri. Peapeitmise kultuur

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sakala logo
Sakala logo Foto: «Sakala»

Ühel 1986. aasta kevadisel päeval liikus radioaktiivne pilv üle mitme riigi, toonane Eesti NSV kaasa arvatud, nii et keegi ei kõssanud. Mäletatavasti said Tšernobõli tuumakatastroofile kaks päeva hiljem jälile hoopis rootslased. Kõik algas sellest, kui üks Forsmarki tuumajaama töötaja möödus puhkeruumi poole jalutades radiatsioonimõõturist ning aparaat registreeris tema jalanõudelt radiatsiooni. Alles pärast seda, kui Rootsi võimud olid sama päeva õhtuks maailmale teate laiali saatnud, ei saanud ka Nõukogude Liit enam pead liiva all hoida ja pidi toimunu üles tunnistama.

Viimastel päevadel rahvusvahelises meedias palju ärevust tekitanud info Peterburi lähedal asuva Krasnõi Bori jäätmehoidla lekkimisest tuletab toda 30 aasta tagust sündmust paratamatult meelde. Ka praegu on meie suur naaber otsustanud suurt viga lihtlabaselt eitada. On teada, et Krasnõi Bori ohtlike jäätmete polügooni juhataja saatis juba mitu päeva tagasi kohalikele võimudele kirja palvega kuulutada välja eriolukord, kuid võimud seda ei teinud.

Siinkohal olgu vahemärkusena rahustuseks rõhutatud, et Eesti keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner ütles eile meedia vahendusel, et teade võtab küll tõsiseks, kuid ei ole põhjust arvata, et juhtunu tooks kohe inimestele kahju.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles