Vaid kehtivate bioohutusnõuete range järgimine aitab vähendada uute seakatku puhangute tõenäosust farmides, ütles maaeluminister Urmas Kruuse tänases infotunnis, kus võeti kokku mullune tegevus sigade Aafrika katku tõrjumiseks.
Minister hoiatab uute katkupuhangute eest
/nginx/o/2021/02/11/13624525t1h45eb.jpg)
3. veebruar 2016, 17:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuigi seakasvatussektor on olnud mitu aastat kehva turuseisu pärast keerulises olukorras, muutis juulis farmidesse jõudnud seakatk selle veelgi keerulisemaks,» ütles maaeluminister Urmas Kruuse. Minister lisas, et farmides on suur seakatku oht ka tänavu suvel. «Milliseks suvi kujuneb, sõltub väga palju seakasvatajate hoolsusest bioohutusmeetmete rakendamisel,» lisas Kruuse.
Ministri sõnul teevad seakasvatajatele kõige suuremat muret Euroopa Komisjoni kehtestatud piirangualad, mis muudavad piirangutsooni kuuluvatel ettevõtjatel toodangu realiseerimise raskeks. «Oleme Euroopa Komisjoniga jõudnud kokkuleppele, et piirangualasid saab hakata vähendama üks aasta pärast viimast taudipuhangut. Seepärast ongi oluline, et seakasvatajad järgiksid väga täpselt bioohutusmeetmeid,» lisas minister.
Seakatku jõudmine farmidesse on muutnud seakasvatajad tuleviku suhtes skeptiliseks, ütles Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. «Seakasvatajad on alustanud karjade vähendamist. Mullu kahanesid need ligi 15 protsendi võrra, tänavu on oodata sama suurt langust,» ütles Josing.
Ta lisas, et seakatk on avaldanud sektorile suurt mõju. «Kuid tuleb vaadata ka laiemat pilti, sest probleemid algasid seakasvatajatel juba 2012. aasta märtsis, kui Venemaa keelustas elussigade sisseveo,» jätkas Josing. «Traditsioonilised turud on kadunud ja lahendust ei paku ka Euroopa turg, sest igal pool on üle madala hinnaga toodangut. Seda näitab ka meie kaubandusse jõudev importsealiha.»
Konjunktuuriinstituudi uuringu põhjal plaanib 12 protsenti seakasvatajatest loobuda seakasvatusest, 16 protsenti plaanib loobuda ajutiselt, 16 protsenti jätkata väiksemas mahus ja 37 protsenti jätkata samas mahus.
Seakatku mõju ettevõtjatele ulatus müügikäibe kahanemise ja lisakuludena mullu 7 miljoni euroni ja selleks aastaks prognoositakse selle kasvamist 36 miljoni euroni. «Kõige raskemas olukorras on need piirangutsooni seakasvatajad, kellel pole olnud lihatöötlejatega tugevat koostööd ja kes on varem eksportinud põhiliselt Vene turule. Selle turu taastumist aga ei tasu niipea oodata,» lisas Josing.
Riik jätkab tänavu kevadel seakasvatajate koolitamist, kuidas muuta seakasvatused katkukindlamaks.
«2015. aasta juhtumite põhjal tehtud teaduslik analüüs annab selleks konkreetseid soovitusi ja on väga tähtis, et need jõuaksid võimalikult kiiresti seakasvatajateni,» ütles maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.
Tema sõnul käivad ka ettevalmistused, et olla valmis uuteks taudipuhanguteks sel suvel. «Põhiline töö on ennetus, et vältida taudi jõudmist seakasvatustesse,» ütles Kevvai.
Maaeluministeeriumi tellimusel valminud Eesti konjunktuuriinstituudi uuringu «Sigade Aafrika katku mõju Eesti sealihasektorile» leiab siit.