Sulavesi võib peale katuse ohustada ka fassaadi

Madis Luik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lumekoristus katuselt.
Lumekoristus katuselt. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tallinna tehnikaülikooli ehitusprofessor Jarek Kurnitski sõnul ei mõjuta sula ainult maja katust, vaid ka muid ehituskonstruktsioone, kuid praegu pole lume kogused Eestis veel ohtlikult suured. Tema sõnul võib kehvasti suunatud sulavesi ohustada ka elamute fassaadi.

Sula muudab lume raskeks ning kiire temperatuuri tõusuga võib katustelt alla kukkuda suuri lumekoguseid koos jääga. Professori kinnitust mööda pole praegused lumekoormused väga suured ning tehniliselt korras katuse puhul midagi erilist teha vaja ei olegi.

Kui katusel on lumetõkked või seesmine veeäravool, pole ohtu, et lumi katuselt alla kukuks. «Jalakäijatel tasub ikkagi tänaval ülespoole vaadata. Isegi aknaplekilt võib suur lumetükk alla sadada, rääkimata halvas korras katuseäärte alt rippuvatest jääpurikatest või lume liikuma hakkamisest,» lausus Jarek Kurnitski.

Tema sõnul võivad praegused koormused olla ohtlikud pigema kehvas tehnilises seisundis katustele ja hoonetele.

Professori sõnul tasub lund eemaldada tuisanud ja kuhjunud aladelt. «Kui hakkab sulama, sajab vihma või lörtsi, muutub lumi raskeks ning vee kogunedes võivad koormused muutuda mitmekordseks. Oluline on, et veeäravoolud töötaksid, et vesi ei koguneks katustele,» kõneles Kurnitski.

Spetsialist peab äärmiselt tähtsaks hoonete vihmaveerennide, torustike, veesülitite ja äravoolukaevude korrasolekut. «Kui vesi voolab või pritsib näiteks krohvitud fassaadile, jäätub ja sulab, siis krohv laguneb kiiresti.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles