Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühing jälgib tähelepanelikult olukorda seoses kavandatava puidu masspõletamisega Narva jaamades, sest sellel on otsene mõju soojuse hinnale.
Puidu hulgipõletamine Narva jaamades tõstab toasooja hinda
26. jaanuar 2016, 10:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühingu esimehe Andres Veske sõnul maksab põlevkivielektrijaamades puidu kasutamise kinni tarbija soojuse hinna kasvu kaudu. «Oleme tõepoolest murelikud, sest lõpuks kannatavad ikkagi tarbijad ja meil on selle kohta tõestus lähiminevikust. Samasugune situatsioon oli aastatel 2010–2012, kui Narva jaamad suurel hulgal puitu põletasid. Selle tulemusena tõusis Kirde-Eestis hakkpuidu ja küttepuude hind 40 protsenti ja Eestis tervikuna 15 protsenti. Hakkpuidul põhinevad paljud koostootmisjaamad üle Eesti ja puidu hinnatõus kajastuks sooja hinnas,» selgitas Veske.
Ühing on seisukohal, et riik peaks vältima puidu ebaefektiivset kasutamist Narvas, sest sellel on laiem mõju kogu Eesti majandusele ja keskkonnale. «Kindlasti ei tohiks praegu vaadata asjale Narva jaamade keskselt, vaid tuleb analüüsida mõjusid palju ulatuslikumalt. Tänaste otsuste tagajärjed kahjustavad meid veel pikka aega. Narva elektrijaamades toimub puidu raiskamine, sest seda põletatakse madala kasuteguriga. Puit on hinnaline ja piiratud ressurss ning seda tuleb kasutada arukalt,» rääkis Veske.
Tema sõnul saavad koostootmisjaamad üle Eesti samast puidukogusest enam kui topelt koguse energiat. «Riik peaks puidu masspõletamise asemel panustama uutele koostootmisvõimsustele, mis lisavad regionaalset elektrienergia varustuskindlust. Seeläbi saaks kasutusele võtta kohalikku hakkpuitu ja luua uusi töökohti.»
Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühing on Eesti suurim ja vanim energeetika- ja soojavaldkonna ettevõtteid esindav organisatsioon.