Libedus ja lohakus võivad lõppeda üsna ohtliku kukkumisega

Tiina Sarv
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Libedal tänaval on lihtne kukkuda. Jalul püsida aitavad ainult äärmine ettevaatlikkus või talla alla kinnitatud libisemiskindlad naelikud.
Libedal tänaval on lihtne kukkuda. Jalul püsida aitavad ainult äärmine ettevaatlikkus või talla alla kinnitatud libisemiskindlad naelikud. Foto: Marko Saarm / Sakala

Ülemöödunud nädalavahetusel väljusime fotograaf Marko Saarmiga Viljandi Sakala keskuse tagauksest. Talveilmaga ülilibedaks muutunud terrassile oli ilmselt liikumise lihtsustamiseks pandud vaip, ent see hakkas omakorda libisema. Oli õnneasi, et me ei kukkunud.

Jaanuar on suur kukkumiste kuu. Ilmselt seda silmas pidades ongi tervise arengu instituut, kes alustas tänavu tervisekuude traditsiooni ja on tervisekalendri üheksa kuud jaotanud eri teemade vahel, pühendanud esimese neist just vigastuste ennetamisele ja eelkõige kukkumistele.

Eesti haigekassa andmeil ulatub tööealiste inimeste kukkumistest tingitud ravikulu igal aastal miljonitesse eurodesse. Näiteks 2013. aastal oli see summa uskumatu 16 miljoni piirimail. Kõige suuremad ravikulud olid toona seotud jää ja lumega ning samal tasapinnal libisemisest ja komistamisest tingitud kukkumistega. Tänavu on meil kahe leebema järel jälle tõeline talv oma muutlike ilmade, libeduse ning salakavalate lume alla varjunud kivide ja kõrgete teeservadega, mida ei pruugi näha.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles