Ilmaolude ja inimmõju tõttu mähkub Viljandi vahel halva õhu sisse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas inimese tervisele on hullem korstnatest tulev suits või auto heitgaas? Keskkonnauuringute keskus siinkohal üht teisest esile ei tõsta, leides, et ohtlikud on mõlemad. Viljandis seirati õhukvaliteeti viimati 2012. aastal.
Kas inimese tervisele on hullem korstnatest tulev suits või auto heitgaas? Keskkonnauuringute keskus siinkohal üht teisest esile ei tõsta, leides, et ohtlikud on mõlemad. Viljandis seirati õhukvaliteeti viimati 2012. aastal. Foto: Elmo Riig / Sakala

Külm aeg kannustab kütma, oma osa lisavad külmast kanged sõidukid ja seega paiskub ka õhku rohkem saasteaineid. Teatud ilmaolude puhul mattub Viljandi justkui suitsupilve sisse.

Eesti keskkonnauuringute keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa ütles, et mida rohkem satub õhku peeneid osakesi, seda suurem on oht inimeste tervisele, sest need osakesed võivad sisaldada ka vähiteket põhjustavaid aineid.

Kütmisest tekkiv suits ja sõidukite heitgaasid jäävad vahetevahel maapinna lähedale püsima inversiooni tõttu. See on nähtus, mille puhul vastupidi tavalisele olukorrale valitseb kõrgemates õhukihtides kõrgem temperatuur kui madalates ja nõnda ongi suitsune õhk maapinna lähedal lõksus. Seda juhtub eriti talvel tuulevaikse selge ilmaga. Inversioonikiht kaob ning suitsuvine hajub, kui päike jõuab alumise õhukihi soojendada ning kihid segunevad.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles