Vox populi mälumaastikel

, Kondase keskuse kuraator, kunstiteadlane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gregor Taul
Gregor Taul Foto: Elmo Riig / Sakala

KUI TALLINNA VABADUSSÕJA võidusammas valmis, lootsin ja uskusin, et see jääb noore rahvusriigi mälumaastikul viimaseks üdini poliitiliseks monumendiks. Kasvuraskuste märk, mis sa ikka teed. Peab ära kannatama, nii nagu teismelised vinne salgavad.

Arvasin ja kirjutasin ka oma 2012. aastal valminud magistritöös («Monumentaalsed moondumised Vabaduse väljakul 2001–2011: monumendid ja skulptuurid»), et edaspidi saab avaliku ruumi kvaliteet vaid paremaks minna. Vana hea idealism, mis sunnib uskuma, et elu edeneb lineaarselt. Praktikas on suhted aja ja ruumi vahel siiski ettearvamatud.

Viljandisse kolides kuulsin, et see on üks viimaseid Eesti linnu, kus pole taastatud sõjaeelset Vabadussõja monumenti. Siin oli selleks Amandus Adamsoni 1926. aastal valminud kõrgel jalamil skulptuurigrupp, mis seisis Eesti Panga hoone ees, taustaks lossimäed. Monument õhiti 1941. aastal ning 1970. aastate lõpul ehitati selle kohale Viljandi EKP hoone, mida tänapäeval maavalitsuse kontoripindade järgi ametite majaks kutsutakse.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles