Jääkülmas vees veekindla kostüümiga ulpida polegi nii hirmus. Eriti kui tead, et päästjad on läheduses. Teisiti oleksid lood siis, kui kedagi läheduses poleks ja oleksin tavariietega. Siis oleks mul aega jääaugust välja saada vaid paar minutit, enne kui teadvuse kaotaksin.
Tellijale
Jääkülma vette kukkunut halvab enim paanika
/nginx/o/2017/08/18/7003663t1h86f4.jpg)
2. jaanuar 2016, 21:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui ma vana aasta viimase päeva hommikul Suure-Jaani päästekomandoga ühinen, on kohal ka komando pealik Tauno Kais. Esimese meeskonnaga on tal plaanis tavapärane talvine õppus – pinnaltpäästmine. Tema sõnul korraldab hommikusi õppusi tavaliselt meeskonna vanem, aga et jääaugus peab keegi ka kannatanut mängima, juhatab ta seekord vägesid ise. Ette on nähtud ju seegi, et mina ronin jääauku.