Muuseumis näeb ruumilisi tänavavaateid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näitusel on teiste suvituslinnade piltide kõrval jäädvustusi ka Viljandist.
Näitusel on teiste suvituslinnade piltide kõrval jäädvustusi ka Viljandist. Foto: Herki Helves, Viljandi muuseum

Viljandi muuseumis on avatud Eesti Ajaloomuuseumi „Tervitusi Revalist, Dorpatist, Narvast, Pernaust, Fellinist, Hapsalist ja Arensburgist", mis kutsub sukelduma sajanditagusesse Eesti linnapilti ja kaema veel ilmasõdadest puutumata Eesti suuremaid ja suvel kaunemaid linnu.

Eesti Ajaloomuuseumi 150. sünnipäeva-aasta puhul valminud näituse tarbeks valminud anaglüüf-fotodel ja muuseumi kogust publiku ette toodud meeleolukatel ajaloolistel piltpostkaartidel on seitse Eesti linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi, Haapsalu ja Kuressaare.

Suurendatud ja ruumilised linnavaatefotod on digiteeritud XX sajandi alguse klaasnegatiividelt ning neist enamiku autor on fotograaf Jaan Kristin (1863–1919). Ta pildistas aastatel 1905–1914 kõiki Eesti suuremaid linnu ja suvituskohti piltpostkaartide valmistamiseks. Esmalt vaid väikeste postkaartide valmistamiseks mõeldud vanade klaasnegatiivide kvaliteet ja detailirohkus on hämmastavad, võimaldades ajalooliste linnapiltide suurendamisel ja sügavusmõõtme lisamisel kogeda põnevat ruumilist ajarände elamust.

Anaglüüf-foto tähendab, et ühe pildi kaks negatiivi on teineteise peale trükitud, üks punase, teine rohelise või sinise värviga. See on ruumilisena nähtav siis, kui ühe silma ees on roheline ja teise silma ees punane filter ehk kandes samasuguseid prille, nagu kasutatakse 3D-kinos.

Näitus on Viljandis avatud 27. veebruarini.

Muuseumi näitusemaja on avatud 5. jaanuarist tavapäraselt: teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles