22. detsembril ilmus Sakalas Jaak Alliku artikkel ühistranspordist. Paraku polnud enamik seal esitatud väiteid tõesed.
Jaak Alliku suured ebatõed ja pisike tõde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ainuke tõele vastav fakt on selles artiklis, et linnavalitsuses tehtud statistika kohaselt sõidavad pensionärid bussiga kalendriaasta jooksul keskmiselt 15–17 korda kuus. Kui linnavalitsus maksis kinni poole kuukaardist, maksis see 14 eurot, mitte 17 eurot, nagu Allik väitis. Volikogus sõnavõtuga esinenud Valli Veigel sai arvud omapoolsete ettpanekute jaoks maavalitsusest, kes koordineerib meie ühistransporti. Veigelil oli kaks ettepanekut: suurendada tasuta sõitude arvu 16-le ja kasutada aasta lõikes kuu keskmist. Viimane tähendaks seda, et kui ühes kuus jääb mõni sõit kasutamata, siis kandub see võimalus järgmisse kuusse. Seda niinimetatud summeerimise ettepanekut volikogus hääletusele ei pandud, ka ei teinud Jaak Allik sellist ettepanekut.
Mõistan Alliku üllatust, et nii bussisõidukorra muutuse kui päevakeskuse sisulise kvaliteedi tõstmise võttis sihtgrupp rahuloluga vastu. Loodetud protesti ei järgnenud.
Linnavalitsus ja koalitsioon on arvamusel, et toetused peavad olema vajaduspõhised. Kui näiteks pensionär on linnast ära, siis pole tal sel ajal vajadust bussisõidu järele. Jaak Allik soovib külvata ideed, et neliteist korda tuleb täis sõita. Ei tule! Linnavalitsuse käes olev andmeanalüüs ei tõesta, et sõitude arv oleks seotud aastaaegade või ilmadega. Tuhande neljasajast bussitransporti kasutavast pensionärist sõidab seitsesada kaardiomanikku üks kuni kümme korda kuus. Seega, neliteist on igati mõistlik sõidukordade arv. Seda on mulle ka eakad kinnitanud.
Alliku seisukohti lugedes meenub mulle nõukogude aja lõpp, mil alkoholi polnud vabalt saada ja arvati, et soetamise õigust lubavad talongid tuleb tingimata välja osta. Ühe minu karsklasest sugulase kapis oli lõpuks tõeline viinaladu, talongiga kokkuostetud rohelist pesuseepi olevat minu tuttava vanaemal veel tänapäevalgi. Vajadust polnud, aga limiit kohustas seda kõike endale ostma. Linnavalitsuse soov on, et mõistetaks seda, et pensionäril pole kohustust sõita, on suurepärane võimalus sõita neliteist korda kuus tasuta.
Eespool toodud arvud kõnelevad enda eest: Viljandi eakad on sõitnud vastavalt vajadusele, mitte kokkuhoidlikkust taga ajades. Pean oluliseks rõhutada, et Viljandis ei tehta bussisõidu soodustust kasutavate pensionäride hulgas vahet, kas ta on töötav või mitte, kõiki koheldakse võrdselt.
Ei vasta tõele Jaak Alliku väide, et sotsiaalvaldkonna abilinnapea pole eakate organisatsioonides bussisõidu limiteerimise plaane tutvustanud. Kordan, nagu volikoguski, et Viljandi pensionärid on arukad ja raha lugeda oskavad inimesed. Ollakse tänulikud, et limiit kehtestatakse neljateistkümne korra peale, mitte kümnele piletile nagu eelmine kord. Missugused need eakate organisatsioonid olid, kellega ma kohtusin? Nimetan siin vaid mõned: Metsaklubi, Aovalgus, Pensionäride liit, Pensionäride ühenduse juhatus; puuetega inimeste koda ja teised. Seega, linnavolinik Alliku artiklis toodud andmed on meelevaldsed, kontrollimata ja ei vasta tegelikkusele.
Volikogus ei suutnud ma piisavalt kiiresti leida statistikat teiste omavalitsuste kohta, kas, kus ja kuidas on organiseeritud bussisõit eakatele inimestele. Toon mõned näited: Türi linnas sõidab kahel päeval nädalas ja siis vastavalt kaks korda päevas prii buss tervele linnarahvale, ühendades linna eri äärtes olevaid kalmistuid, Kohtla-Järvel on alates 64. eluaastast 20 sõidukorda tasuta ajavahemikus kella 9–16.30; Võrus, Valgas ja Sillamäel on tasuta bussisõit 70-aastastele ja vanematele, Paides on mittetöötavatel riiklikku pensioni saavatel pensionäridel priilt käes 8 piletit. Viljandiga kokku on Eestis 16 linnal täielik või osaline soodustus, 32 linnal ei ole mingit soodustust.
Lõpetuseks lisan veel, et Jaak Alliku väide, nagu saaks Viljandist esimene Eesti omavalitsus, kus koolides lõpetatakse tasuta koolitoidu võimalus, on alatu vale. Et juunis lõpeb koolide toitlustajaga leping ja vaja on ette valmistada kas hange või pikendada lepingut koos uute tingimustega, siis Viljandi haridus- ja kultuuriametis on laual erinevate võimaluste arvutused. Oleme uurinud, kuidas on koolilõuna korraldatud ja rahastatud teistes omavalitsustes. Vastavalt rahakotile on ka lahendused omavalitsuste lõikes erinevad.
Aga ehk piisab kommentaaridest Jaak Alliku artiklile. Käes on jõulude aeg. Soovin jõulurahu kõigile viljandlastele, ka linnavolinik Jaak Allikule, kes rahu asemel linnarahva seas paanikat üritab tekitada.