Riigihanke paradoks: riik ei tea, ehitaja teab

Marko Suurmägi
, peatoimetaja asetäitja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marko Suurmägi
Marko Suurmägi Foto: Marko Saarm / Sakala

«Kas Kaidi Braun (Viljandi linnaametnik) oleks pidanud mõõdulindi võtma ja ise üle mõõtma,» imestas Viljandi abilinnapea Kalvi Märtin, kui ajakirjanik uuris temalt, miks juhtus nii, et muusikakooli ehituse riigihanke võitnud firma esitas linnale tehtud tööde nimekirjas ehitisi, mis ei vastanud nõutud parameetritele.

Mind paneb aga imestama, miks on riigihanke korras tööde tellijatel nii keeruline saada varasemate riigihangete kohta adekvaatset infot. Ja kuidas on võimalik, et erinevalt riigist on see info komakoha täpsusega olemas teistel ehitusfirmadel?

Kanal 2 sketšisari «Heeringas Veenuse õlal» lavastas kord nalja, kus kolm vangi kavandasid tunneli kaudu põgenemist. Üks vang küsis teiselt, kas omavalitsuselt on ikka kaeveluba võetud. Elukauge kolmas vang avaldas seepeale imestust, et kas siis vanglate amet ei saa põgenemisest teada, kui vanglast tunnelit kavandama hakatakse. Järgnes kahe kaasosalise suur naer ning küsimus, kas kolmas tõesti arvab, et riigiasutused vahetavad omavahel infot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles