Täna möödub 94 aastat Eesti jalgpalli liidu (EJL) asutamisest.
Jalgpalli liit peab täna väärikat aastapäeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liidu asutasid 14. detsembril 1921 kolme jalgpalliklubi, Eesti Spordiselts Tallinna Kalevi, Tallinna Jalgpalli Klubi ja Võimlemisselts Tallinna Spordi üheksa esindajat: Bernhard Abrams, Karl Akel, William Fiskar, Julius Reinans, Oskar Raudsep, Otto Silber, Heinrich Roost, Verner Eklöf ja Vladimir Tell. Organisatsiooni esimene esimees oli Gustav Laanekõrb.
Enne Teist maailmasõda olid EJL-i esimeheks näiteks teenekas Vabadussõja võitleja Jaan Lepp ning üks Eesti Olümpiakomitee asutajaid, pikka aega riigikokku kuulunud ja ministriameteid pidanud Ado Anderkopp.
EJL võeti FIFA liikmeks 1923. ja UEFA liikmeks 1992. aastal. Pärast Teist maailmasõda okupatsiooni tõttu katkenud tegevus taastati 3. detsembril 1988.
Praegu on EJL Eesti suurim spordiorganisatsioon, kus töötab ala arengu nimel üle 50 inimese. Organisatsioon korraldab 14 rahvuskoondise tööd ja nende kodumänge, viib läbi Eesti täiskasvanute ja noorte meistrivõistlusi ning karikavõistlusi, koolitab kohtunikke ja treenereid, litsentseerib klubisid ja mängijaid, töötab välja regulatsioone ja arendab infrastruktuuri.
Eesti spordiregistri andmetel on jalgpall siin mail kõige harrastatavam spordiala. Kui veel 2013. aasta lõpul edestas Eestis jalgpalli võimlemine, siis nüüd on jalgpalliga tegelevaid inimesi registri andmetel 18 891.