Täna keskpäeval kogunesid pärimusmuusika aita Ilmar Mändmetsa viimsele teekonnale saatma ja tema perekonda leinas toetama tema sõbrad ja endised töökaaslased.
Viljandi jättis hüvasti Ilmar Mändmetsaga
/nginx/o/2022/11/03/14938126t1h62f3.jpg)
12. detsember 2015, 16:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmar Mändmetsa olid saatma tulnud kõik Eesti Vabariigi põllumajandusministrid. Oli ta ju esimene viljandlasest põllumajandusminister taasiseseisvunud riigis.
Jaak Allik nimetas järelhüüdes Ilmar Mändmetsa üheks Viljandimaa sambaks, kelle sõnade ja tegude järgi Viljandi rahvas joondus, kelle sõna pidas, lubadus sai teoks ning kelle särav ja kõmisev naer ei unune.
Töökaaslased rääkisid temast kui visionäärist, kes oli alati oma ajast ees ja tahtis oma töödes kasutada tehnoloogia viimast sõna.
Tema Uue-Rõuna talu kuivatit nimetas Peep Puna justkui eluajal püstitatud mälestusmärgiks.
Ilmar Mändmetsa kursusekaaslased Eesti Põllumajanduse Akadeemiast meenutasid ka tema juhtlauset: «Pole vaja viriseda, tuleb elada täiel rinnal seni, kuni on elupäevi antud.»
Eesti põllumajandustegelane, kunagine põllumajandusminister ja riigikogu liige Ilmar Mändmets suri 6. detsembril 72. eluaastal.
Agronoomi ja ökonomisti haridusega Mändmets pääses riigikokku 1992. aasta valimistel, kui kandideeris valimisliidu Kindel Kodu nimekirjas. Järgmistel, 1995. aasta valimistel kandideeris ta valimisliidus Koonderakond ja Maarahva Ühendus ning osutus samuti valituks.
1995. aasta aprillis sai Mändmetsast Tiit Vähi valitsuse põllumajandusminister ning samal kohal jätkas ta ka Vähi järgmises, 1997. aasta kevadeni ametis olnud valitsuses.
1998. aasta alguses ühines Mändmets toonaste Mõõdukatega ning kuulus praegusesse Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda seniajani.