Vaba mõte. Need «teised» oskused

Karl-Eduard Salumäe
, Sakala arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karl-Eduard Salumäe
Karl-Eduard Salumäe Foto: Elmo Riig / Sakala

«Ma olen sellele varemgi mõelnud,» alustas keskealine inimene seltskonnas oma sõnavõttu. «Räägitakse, et nõukaajal oli haridussüsteem nii- ja naapidi puudulik ja vildakas. Ometi ei ole minuvanustel ju midagi häda. Muu hulgas said koolilapsed tol ajal korraliku töötegemisharjumuse. Ma muidugi ei tea, kuidas mujal oli, aga minu koolis polnud ka selliseid hirmsaid kiusamise juhtumeid, nagu tänapäeval ikka ja jälle kuulda võib.»

Teiste seltskonnas viibinud samaealiste inimeste nägudelt võis välja lugeda nõustumist. Ja küllap ka nooremad mõtlesid, et selles jutus on iva. Vähemalt mina küll mõtlesin.

Meil, noorematel põlvkondadel, on eelkäijatelt õppida ühte koma teist ja mitte üksnes seepärast, et neile on turja peale kuhjunud rohkem elukogemust. Siiski oli mul üks küsimus. «Aga vaimne pool – empaatiavõime, emotsionaalne areng ja muu selline? Kas niisugused väärtused ei jäänud toona tähelepanuta ega arenenud igaühel nõnda, nagu kodune keskkond lubas?» uurisin.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles