Oletame, et ma võtaksin kätte ja hakkaksin mõne kaaskodaniku järel nuhkima. No käiksin tal tänaval sabas, uuriksin ostukeskuses üle õla, mida ta korvi libistab, ripuksin aknalaua küljes ning piiluksin kardinate vahelt, mida ta telekast vaatab, mida õhtuks sööb ja kumma käega hambaid peseb... On enam kui tõenäoline, et mind tembeldataks jälgiks hälvikuks. Kinni pandaks, kui vaja, kurat võtaks! Ja asja eest. Inimesel on ju õigus elementaarsele privaatsusele. Või kas ikka on?
Tellijale
Repliik. Legaalsed perverdid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.