Eestis uudne libedasõidurada säästab Soome vahet käimisest

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

​Viljandi kutseõppekeskusel valmis suurtele sõidukitele mõeldud libedasõidurada ning nüüd ei pea õppurid enam käima Soomes harjutamas.

Rada rajati Vana-Võidu kooli lähedale põllule, mis kuulub kutseõppekeskuse haldusalasse ning kus seni õppisid põllutõdesid Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli noored. Suurel põllul jagub aga edaspidigi ruumi maaelutarkusi omandada.

Nagu ütles Viljandi kutseõppekeskuse haldusjuht Mati Valli, võeti asi ette ja tehti teoks, sest seni veokitele ja bussidele libedasõidurada polnud ning õppurid pidid käima libedal liiklemist harjutamas Soomes. Sealne kool võimaldas küll tasuta harjutada, aga edasi-tagasi sõitmiseks kulus aega ning raha.

Kilomeeter kulgemist

Vana-Võidu rada on ametlikes dokumentides kirjas kui transporditeenuste valdkonna õppesõiduplats ja liiklemisväljak. Mati Valli ütles, et korraliku aluspinnase ja asfaltkattega rada on kilomeeter pikk ning selle laius ulatub 3,5 meetrist 20 meetrini.

Kõige laiem koht asub ühe sirge lõpus kurvis, kus juht saab suure sõidukiga libisemist harjutada ning selle üle taas kontrolli saavutada. Seal on asfaltraja ääres ka laiad kruusased turvaalad ja muldvall. Väiksem muldvall asub raja teises otsas teise järsu kurvi vastas.

«Olen libedasõidurajaga rahul, tulemus on hea,» lausus Valli. «Rada on mõeldud eeskätt libedasõidu harjutamiseks, aga seal saab õppida ka manööverdama ja pimedas liiklema.»

Nagu ta märkis, hakkavad rajal kõige sagedamini harjutama veoautod, seejärel bussid ja sõiduautod. Viimati nimetatutele on rajal ametlik kiiruspiirang: 80 kilomeetrit tunnis. Lisaks Viljandi kutseõppekeskuse rahvale käivad harjutamas ja oma oskusi lihvimas näiteks päästjad, politseinikud ja kaitsejõudude inimesed.

Hinnasilt ja uued plaanid

Peatöövõtja, osaühing Watercom alustas libedasõiduraja ehitamist augusti lõpul ning asi sai ametlikult valmis oktoobri lõpul. Töö läks maksma 290 000 eurot ja raha tuli Euroopa Liidu fondist, kutseõppekeskus midagi lisaks tasuma ei pidanud.

Mati Valli märkis, et kevadel, kui ilmad jälle soojaks lähevad, on plaanis veel üks töö, mis peaks praeguste kalkulatsioonide põhjal maksma minema 40 000 eurot. 

«Raja kõige laiem osa saab epokatte ning kui seda niisutada, on libedasõitu võimalik harrastada aasta läbi, ka keset suve,» lausus ta.

Valli nentis, et spetsiaalse katte paigaldamine vajab sooja ilma, keskmine õhutemperatuur peab olema vähemalt 15 kraadi. Naastrehvidega ei tohi sõita epokattega osal ega ka ülejäänud õpperajal.

Valli lisas, et edaspidi on kavas kõnealuse raja heaks veel töid ette võtta: plaanis on paigaldada valgusfoor, kiirusemõõtja, valgustus ja statsionaarne kastmissüsteem.

Ruutkood avab videoga artikli digilehes.

ARVAMUS

Ady Anijärv
Ady Anijärv Foto: Elmo Riig / Sakala

Ady Anijärv,
Viljandi kutseõppekeskuse autokooli juhataja

Libedasõiduraja mõtteid mõlgutasime ligi kümme aastat. Kuidas olen rahul? Ei nurise! Seni ju Eestis veokitele ja bussidele õiget libedasõidurada polnudki. 

Sõitma mahub meil iga sõidukiga, mis tavapärases liikluses osaleda tohib. Varem oleme libedasõidu tarvis talvel külmaga põllu siledaks lükanud ja seda kastnud, igasugu trikke oleme teinud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles