Tulevase Viljandi pärimusmuusika festivali teema on pühendatud ühele kaunimale ja väljendusjõulisemale looduslikule helile maailmas – naise häälele.
Järgmise pärimusmuusika festivali teema on «Naiste hääl»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle kaudu tahavad korraldajad pöörata tähelepanu naiste eneseväljendusele laulu kaudu nii siin kandis kui mujal maailmas, nii nüüd kui ennemuiste. Milliseid sõnumeid nende hääled meieni kannavad? Kuidas kõnetavad meid kaugete külaliste hääled, näiteks Vanuatu saarel lauluga veeriitusi pidavad naised või hoopis Mauritaania naistelaul, millel on kohalike arvates raviv jõud? Läbi aastakümnete on Gruusia kuulus meestelaul festivalikülaliste südameid hullutanud, seekord on käes Gruusia naiste kord.
Aga miks ikkagi naised, võiksime tänapäeval küsida. Kas pole siin mängus ebavõrdsus ja vahettegemine? Paraku on nii, et eesti vanemas rahvalaulus on alati valitsenud suur sugupoolitatus, enamasti võib teemade ja motiivide järgi eristada, kas laulu on edasi kandnud pigem mehed või naised. Nii meeste kui naiste lauluteemadel on ka tänapäeval kõlapinda, need on laulud otse meie esivanemate suust ja südamest, meieni jõudnud tänu arhiivilindistustele ja üleskirjutustele. Seekord pöörame erilist tähelepanu sellele, mida on laulnud esiemad.
Naisi pole siin kandis alati lavale lubatud. Ka eesti esimesel laulupeol 1869. aastal lubati laulma vaid meeskoorid ja naised pidid kiirel heinaajal koju jääma. Nüüd jagavad naised lavasid meestega võrdselt ja nii see peabki olema. Aegadel, mil naise sõna ei maksnud, tegi seda tema hääl, sest lauliku sõna oli seadus: tema võis välja öelda, mida ta mõtles. Nii oli naise sõnal ühiskonnas just laulu kaudu kaalu. Regilaulik Anne Vabarna, Liisa Kümmeli ja teiste võimsate naiste hääled on lõpuks ajaloo hämarusest teenitult ka suurtele lavadele jõudnud, peegeldudes publikule diskokuulidelt vastu või hõljudes uues kuues ja meie häälte kaasabil taas läbi ajavoo.
Naiste hääle üks tähendusi on ka ühiskondlik hääleõigus. Selle festivaliga on ehk paslik meenutada, et naised said siin kandis hääletusõiguse täpselt 99 aastat tagasi, 1917. aastal. Paljudes maades on naiste valimisõigus aga piiratud või puudulik ka tänapäeval. Hääleõigust ja lauluhäält seob julgus ja tahe ennast väljendada, kasutada ja arendada oma annet ja oskusi.
24. Viljandi pärimusmuusika festival kestab 28.–31. juulini 2016.