Ehkki Eestis on käesoleva aasta jaanuarist oktoobrini registreeritud 6 protsenti rohkem varavastaseid kuritegusid kui mullu, on Viljandimaal nende arv peaaegu 20 protsenti kukkunud.
Vargusi jäi palju vähemaks
10. november 2010, 22:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Varavastased kuriteod on kasvanud peaaegu igal pool ja see on suur probleem, sest näitab, et inimesed elavad varasemast halvemini,» nentis Lõuna prefekt Tarmo Kohv. «Viljandi maakond on selles mõttes hea anomaalia.»
Lõuna prefektuuris oli Viljandimaa ainus, kes võis varguste vähenemise üle rõõmustada. Justiitsministeeriumi andmetel oli kogu Eestis selliseid maakondi seitse, kuid kusagil ei küündinud langusprotsent Viljandi oma lähedale.
Prefekti arvates on siin elu turvalisem seetõttu, et inimesed hoiavad ümbruskonnas toimuval hästi silma peal ning töötab tugev konstaablivõrgustik. «Lisaks mängib oma osa see, et tegemist on sisemaaga,» märkis ta.
Ka Viljandi politseiosakonna juht Alvar Pähkel leidis, et maakonna geograafilise asendi tõttu pole võõrastel kurjategijatel siia eriti asja. Ehkki Mulgimaa on vastu Lätit, püsib piiriülene kuritegevus väike, sest tihedat asustust lõunapiiri taga pole ja riikidevahelised magistraalid lähevad maakonnast mööda.
«Niinimetatud külalisesinejaid käib Viljandimaal suhteliselt vähe ja nemadki kukuvad siin sageli sisse,» lausus Pähkel.
Varavastaste kuritegude arvu hoiab tagasi ka see, et maakonnas elab vähe süstivaid narkomaane, kes vajavad päevadoosiks 1000—2000 krooni ja hangivad selle enamasti varastades.