Reedel kogunes Tarvastu vallas asuvale Ennuksemäele sadakond inimest, kes olid sinna tulnud metsavendade punkri viienda taasavamise aastapäeva puhul.
Ennuksemäele kogunes sadakond inimest
15. november 2015, 09:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Punkri juures austati seal aastate eest langenuid. Metsavendlusest kõneles Jaak Pihlak Viljandi muuseumi sõprade seltsist ja üles võeti ka ühislaul. Ettevõtmine kulmineerus suure lõpupauguga.
Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak oli kohale tulnud seltkonnast ja ka kohtumispaigast vaimustuses. «Fantastilised inimesed, mõnus rännak ja ülimalt äge saluut lõpetuseks,» kinnitas Pihlak.
Tarvastu vallavalitsuse andmetel hakati maa-aluseid punkreid Ennuksemäele ehitama 1944. aasta sügisel pärast venelaste tagasitulekut. Elukohta täiustati punkri hävitamiseni 22. veebruaril 1945. Punkris oli suur meeskonnaruum ning maa-aluseid käike oli mitukümmend meetrit. Välja pääses mitmest eraldi asetsevast luugist, mis olid looduslike vahenditega maskeeritud. Magati kahekorruselistel naridel. Ruumis oli raudahi. Käimlaks ja jäätmete jaoks, mida ei saanud põletada, olid käigutee seina uuristatud nišid. Punker oli mineeritud kahe lennukipommiga, mida sai lõhkema panna seestpoolt.
1945. aasta 21. veebruaril, kui punkris oli 12 inimest, teiste seas üks naine, ründasid seda NKVD-lased. Nad tapsid kuuetunnises tulevahetuses seitse meest ja võtsid ülejäänud vangi. Hukkunute maised jäänused jäeti algul sinnasamasse. 1993. aastal maeti Paistu kalmistule viie inimese säilmed, kahe inimese luud leiti alles pool kümnendit tagasi punkri taastamise ajal ja maeti selle lähistele.
Jaak Pihlak ütles, et see on üks uhkemaid punkreid, mis Eestis on ehitatud. Tema arvates võiks tulevikus taastada veel kunagisi suurejoonelisi mäekülje sees olnud tunneleid.