Vaba mõte. Naljast rasvunud

Karl-Eduard Salumäe
, Sakala arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karl-Eduard Salumäe
Karl-Eduard Salumäe Foto: Elmo Riig / Sakala

Kord kostab kopp-kopp-naljade enda ukse tagant hääli.

«Kopp-kopp.»

«Kes seal on?»

«Vika.»

«Vika kes?»

«Vika Timees. Sa oled surnud.»

Kopp-kopp-naljad on meile muidugi kaunis võõras asi. Neile, kes ei tea, mis need on, olgu selgitatud, et põhimõtteliselt võiks neid samastada anekdootidega. Seda enam, et minu tagasihoidliku ennustuse järgi tabab anekdoote ja kopp-kopp-nalju ühesugune saatus. Päris välja need muidugi ei sure, aga nende roll ilmselt marginaliseerub.

Millest selline arvamus? Aga meenutage palun, millal te kuulsite viimati anekdooti, mis teid südamest naerma ajas. Ja lepime kokku, et sisemine naer ei ole naer. Kui see ei olnud ammu, siis kas teil õnnestub meenutada ka eelviimast korda, mil sama asi juhtus?

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles