Kord kostab kopp-kopp-naljade enda ukse tagant hääli.
«Kopp-kopp.»
«Kes seal on?»
«Vika.»
«Vika kes?»
«Vika Timees. Sa oled surnud.»
Kord kostab kopp-kopp-naljade enda ukse tagant hääli.
«Kopp-kopp.»
«Kes seal on?»
«Vika.»
«Vika kes?»
«Vika Timees. Sa oled surnud.»
Kopp-kopp-naljad on meile muidugi kaunis võõras asi. Neile, kes ei tea, mis need on, olgu selgitatud, et põhimõtteliselt võiks neid samastada anekdootidega. Seda enam, et minu tagasihoidliku ennustuse järgi tabab anekdoote ja kopp-kopp-nalju ühesugune saatus. Päris välja need muidugi ei sure, aga nende roll ilmselt marginaliseerub.