Marti jooksmine on magalates hääbuv, aga külades elav tava

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poolteiseaastasele Marii Saarele olid uksest sisse astunud mardisandid üpriski ootamatud külalised.
Poolteiseaastasele Marii Saarele olid uksest sisse astunud mardisandid üpriski ootamatud külalised. Foto: Katre Saar

Esmaspäeva õhtul, mardilaupäeval silkasid mardisandid külades, väikelinnades ja Viljandi eramupiirkondades, aga Paalalinna ja Männimäe korrusmajade vahel oli võrdlemisi vaikne.

«Kesklinnas nägin mardisante ringi jooksmas, aga oma elupaigas Männimäel ei ole neid juba neli-viis aastat märganud,» ütles Helmut Hallemaa. Ka samas linnaosas elava Harri Juhani Aaltoneni sõnul polnud kostümeeritud tegelastest kippu ega kõppu. Mõlemad nentisid, et mardisantidel on suurtes korrusmajades, kus trepikoja uksed on lukus, raske majast majja liikuda.

Halloween tõrjub kohalikku kommet

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles