Keskkonnaamet tuletab meelde, et lõhelaste loodusliku arvukuse tagamiseks on lõhe ja meriforelli püük keelatud siseveekogudes 1. septembrist 30. novembrini ning jõeforelli püügikeeld kehtib 15. septembrist 31. jaanuarini.
Lõhe ja forell on püügikeelu all
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sügiskuud on lõhel ning meri- ja jõeforellil kudeaeg. Lõhe ja meriforell on siirdekalad, kes tulevad jõgedesse sigima soolasest mereveest. Meriforelli paikne vorm jõeforell elab jõgedes ja ojades ning eelistab elupaigana rohkem mudapõhja, kudemiseks otsib ta aga kruusasema paiga. Lõhelased eelistavad kudemiseks hapnikurikast, kivise ja kruusase põhjaga jõelõiku. Selleks, et siirdekalad saaksid rahulikult kudeda, on kehtestatud siseveekogudes püügikeeld, millest kinnipidamine on vajalik, et tagada lõhelaste looduslik taastootmine ning püügivõimaluste olemasolu ka tulevikus.
Looduslikud tingimused kudemise õnnestumiseks Narva ja Jägala jõe alamjooksul on paisutuse tõttu puudulikud, mistõttu riik asustab sinna kalu eelkõige püügivaru loomise eesmärgil ning kuderahu ega püügikeeldu neil aladel kehtestatud ei ole. Küll aga kehtib püügikeeld 15. oktoobrist 15. novembrini teistes lõhejõgedes, kuhu väljaspool keeluaega kalastuskaarte müüakse. Sellised jõed on Vääna, Pirita, Valgejõe, Selja ja Purtse, kus muidu tohib kehtiva kalastuskaardi omanik püüda lõhelisi spinningu või lendõngega.
Merest võib lõhet ja meriforelli püüda aasta läbi, välja arvatud jõgede suudmealadelt, kus väiksematel jõgedel on kalapüügi keelutsoon 500 meetrit, suurematel lõhejõgedel kuni 1500 meetrit. Lõhe alammõõt on ninamikust sabauimekiirte lõpuni 60 ja meriforellil 50 sentimeetrit.