26. oktoobrist tõusis Tarvastu vallas Mustla alevikus ning Soe, Suislepa, Rüüsa ja Kärstna külas tuntavalt vee ja kanalisatsiooni hind ning kehtestati igakuine abonenttasu.
Vallaelanikud said koos kõrge veehinnaga uudse maksu
29. oktoober 2015, 07:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mustla elanikel tuleb edaspidi kuupmeetri puhta vee eest maksta senise 1,27 euro asemel 1,70 ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 1,52 euro asemel 1,60. Lisaks kehtestati iga korteri ja üksikelamu kohta igakuine abonenttasu, mis on puhta vee eest 1,30 eurot ja kanalisatsiooni eest 0,65 eurot, kokku 1,95 eurot.
Kohvik hakkab säästma
«Hinnatõus mind ei rõõmusta, samas midagi teha ei ole. Teenust kasutama peab, streikima ju ei lähe,» nentis Mustla elanik ja kohaliku kohviku omanik Kadri Õmblus. Ta tõdes, et kohviku veekulu on suur ja hinnatõus mõjub tublisti. «Võtsime juba meetmed kasutusele ning püüame nõusid eelpesus enne masinasse asetamist kokkuhoidlikumalt loputada,» lisas ta.
Tarvastu vallavanema Alar Karu ütlemist mööda on elanikele hinnatõus valus. «Neil on raske mõista, miks on maal vee- ja kanalisatsiooni hind märksa kallim kui Tallinnas ja Viljandis, aga paraku hajaasustuses ongi torustikke kallim pidada, sest need on inimese kohta märksa pikemad ja kulutused veeühiku kohta palju suuremad,» selgitas ta.
Uus nõuab hoolt
Vallavanem märkis, et hinnatõusu üle vaidles vald vee-ettevõttega Ramsi VK kevadest saadik ja lükkas tagasi mitu hinnapakkumist, enne kui kompromissile jõuti. Alar Karu tuletas meelde, et läinud aastani tegutses vallas väiksem vee-ettevõtja, kes viimaks loobus, sest ei tulnud majanduslikult toime. Seega otsis vald suurema tegija Ramsilt.
Osaühingu Ramsi VK juhataja Maili Meister tõdes, et hinnatõus oli paratamatu. Senised hinnad ei katnud tema sõnul süsteemide korrashoiu ja tootmise kulusid.
«Kui kallist veevärki ei hooldata ja lastakse seadmetel enne ettenähtud tähtaega laguneda, siis uute seadmete ostmiseks tagastamatut abi enam ei anta, kui selgub, et ekspluatatsiooni nõudeid on rikutud. Siis tuleb juba kulutused tarbijatel endil kanda. Ometi soovivad kõik kvaliteetset vett,» sõnas ta.
Kehtestatud abonenttasu kohta ütles Ramsi VK juhataja, et see tagab kulude õiglasema jaotuse.
Seda väidet kaitses ka vallavanem Alar Karu. «Tarbimisest sõltumata on vee tootmise ja reovee ärajuhtimise ning puhastamise püsikulud. Seni maksid aastaringsed tarbijad need suures osas kinni, kuid nüüdsest maksavad ka need, kes kasutavad vett vähe või elamut vaid suviti. Torustikku tuleb korras hoida pidevalt kõikjal, aga kui tekib veeavarii, siis on lekke lappimine igal pool väga kallis,» selgitas ta.
Vald panustab tublisti
Maili Meistri sõnutsi on Tarvastu vald palju veevärgi korrastamisse investeerinud: remontinud veepumplaid ja nende sisseseadet, paigaldanud rauaärastusfiltrid Mustlas, Soel, Suislepas ja Kärstnas, ehitanud reoveepuhastid Soele, Suisleppa ja Kärstnasse ning paigaldanud Mustlasse pöördosmoosiseadme fluoriidide eraldamiseks. Meistri andmetel on aastatel 2010–2014 nendeks töödeks vallaeelarvest kulunud 240 000 eurot, mis on umbes viiendik kogu korrastatud veevärgi kuludest, ülejäänu on tulnud keskkonnainvesteeringute keskuselt.
Maili Meister lisas, et tänavu on Ramsi VK saanud osaühingu Tarvastu Varad abiga keskkonnainvesteeringute keskuselt Soe ja Suislepa torustiku teise etapi ning Mustla reoveepuhasti ja ülepumpla rekonstrueerimiseks 1,33 miljonit eurot, millest omaosaluse tasub jälle vald.
«Need investeeringud tagavad kvaliteetse joogivee ja reovee nõuetekohase puhastamise,» sõnas Meister ja lisas, et ehitus kavandatakse teha tuleval aastal.