Sööme sõnu. Heal makaronil on mitu nime

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Üllar Priks / Sakala

Kindlasti mäletate seda kuulsat sketši, kus mister Bean oma viimaste säästude eest restorani külastab. Vaene mees veab menüüs näpuga mööda veidraid toidunimetusi ning vangutab nõutult pead. Kui tengelpungas leiduvad mündid on veel kord üle loetud, otsustab koomuskitegelane tellida eelarvesse mahtuva kahtlase roa nimega boeuf à la tartare. Mis siin küll valesti saaks minna, eks ole?

Hetk hiljem kukub kogu see sulnis gurmeeunistus allakäigutrepist kolinal totaalsesse kaosesse. Pätsike töötlemata hakkliha, mille keskele on lajatatud toores muna, paneb herr Beani silmi pööritama ning pärast esimest suutäit läheb kõik nii, nagu ühes piinlikus komöödias minema peab.

Hirmpeened toidunimed tekitavad minus kahetisi tundeid. Uhke kõla lisab ju peent nooti ja on kohati möödapääsmatugi, aga... No ma ei tea, võtame või kõik need pastad, ravioolid, penned ja tagliatelle’d, mis laias laastus on ju kõige tavalisemad makaronid. Olgu, keerasin tiba üle võlli.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles