Põhja-Viljandimaal tegutseva Lembitu jahiseltsi mehed leidsid nädala algul Viljandi ja Kolga-Jaani vahelise tee äärest surnuna uhke põdrapulli, kelle toimetamisi nad olid aastaid rajakaameratega jälginud. Leidmise hetkeks oli keegi looma pea koos sarvedega küljest lõiganud ja kaasa viinud.
Jahiseltsi juhatuse esimees Mart Kiisküla rääkis, et kõnealune isend oli neile omamoodi sümboolse väärtusega, sest teda oli moodsate abivahenditega silmas peetud juba viis aastat. Mehed hoidusid teda laskmast, et näha, mismoodi ilus isasloom areneb ning kuidas tema sarved ilmet võtavad.
«Ei saa öelda, et me siin päris teadust teeme, aga looduse paremaks mõistmiseks jälgisime huviga, mismoodi ta kasvab,» lisas Kiisküla. Ühtlasi märkis esimees, et põder võis olla umbes seitsmeaastane, mis on selle looma kohta Eesti oludes üpris kõrge iga. Enamasti kütitakse neid 3–5-aastaselt. Kaalu oli tal silma järgi hinnatuna ligikaudu 350 kilogrammi.
Esialgu pole täpselt teada, kes põdra maha lasi. Suure tõenäosusega polnud need salakütid, vaid igati korrektselt jahti pidanud mehed. Nähtavasti läks loom eelmisel nädalavahetusel uitama teisele poole Kolga-Jaani teed, kust algab naabersektsiooni maa. Seal tema eristaatus ei kehtinud. Et just samal ajal sattusid sealsed kütid sügisjahti pidama, võiski eksirännak sarvekandjale saatuslikuks saada. Teada on, et üht põtra seal kandis pühapäeva hommikul tulistati, kuid kätte ei saadud.
Kuigi kuul oli tabanud looma rindkerre nagu kord ja kohus, jagus tal piisavalt elujõudu, et komberdada verejälge maha jätmata tagasi teisele poole maanteed. Seal raiesmikul ta hinge heitiski. Samal ajal laius üle maa piimjas udu, mistõttu jäi saak laskjatel leidmata. Selleks ajaks, kui naabrimehed ta uue nädala algul avastasid, oli keegi juba noaga korjuse kallal käinud ning ilusa pea koos sarvedega trofeeks kaasa viinud.
Mart Kiisküla sõnul informeerisid nad juhtunust keskkonnainspektsiooni ning neljapäeval asuti peata keha seaduse kohaselt hävitama. Toiduks tarvitada nii kaua maas lebanud uluki liha enam ei kõlba, sest selles on alanud juba roiskumisprotsess.
Sektsiooni esimees rõhutas, et neil pole naabersektsiooni jahimeestele etteheiteid, sest nood toimisid igati seaduslikult. Samas avaldas ta lootust, et ehk õnnestub üles leida inimene, kes pea vaikselt endale võttis. «Metsaseaduse kohaselt kuulub trofee leidjale, aga me tahaks sarved üle mõõta ja alumist lõualuud analüüsida lasta. Niimoodi saaksime täpselt teada, kui vana loomaga tegu oli,» põhjendas ta.
Inimesel, kes leiab metsast surnud uluki, on kohustus sellest teada anda keskkonnainspektsiooni telefoninumbril 1313.