Täna on ülemaailmne osteoporoosi päev. Osteoporoos on ainevahetuslik haigus, mida diagnoositakse järjest enam. et kogu maailmas kasvab keskmine eluiga, siis on oodata ka haprusmurdude arvu kasvu.
Eakaid kimbutab üha enam osteoporoos
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui veel 1990. aastal registreeriti maailmas 1,66 miljonit reieluukaela murdu, siis aastaks 2050 prognoositakse selle arvu kasvamist 6,26 miljonini aastas.
Osteoporoos ei põhjusta enamasti kaebusi, kuid selle kõige ohtlikumad tüsistused on luumurrud, nende sagedus suureneb vanusega. Hinnanguliselt on Eestis kolmandikul üle 60-aastastest naistest ja pooltel üle 70-aastastest naistest osteoporoos. Kõige sagedasemad on reieluukaela-, randme- ja selgroolülide murrud. Reieluukaelamurrud põhjustavad kõrget suremust ning vähendavad inimese toimetulekuvõimet. Lülimurdude tagajärjeks on kehapikkuse lühenemine, seljavalud ning selja deformatsioonid, näiteks küüru teke.
Osteoporoos on haigus, mida on võimalik ennetada ja ravida. Paljud murrud on välditavad, kui õigel ajal osteoporoosi ravida ja muuta oma elustiili.
Qvalitas Arstikeskuse peaarst doktor Toomas Põld selgitas, et peamised põhjused, miks inimene võib osteoporoosi haigestuda ja mida ta ise ei saa muuta, on vanus, naissugu, menopaus, pärilikkus ja varasemad luumurrud. Samuti võivad osteoporoosi tekkele kaasa aidata paljud haigused, näiteks reumatoidartriit, endokriinhaigused ja süsteemsed side-koehaigused. Kuid kaalukat rolli haigestumises mängivad ka inimese elustiil, ebatervislik toitumine, suitsetamine ja liigne alkoholi tarbimine.
Arsti sõnul on soovitav kõigil üle 65-aastastel naistel ja üle 75-aastastel meestel pöörduda oma perearsti poole, vähemalt korra elus mõõta oma luutihedust ning arutada arstiga osteoporoosi ennetuse ja ravi vajadust. Kuigi mehed haigestuvad osteoporoosi harva, on täheldatud, et rohkem on ohustatud need mehed, kes puutuvad igapäevaselt kokku mikrovibratsiooniga, näiteks meremehed ning rongi- või trammijuhid.