Vaba mõte. Rets värk

Karl-Eduard Salumäe
, Sakala arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karl-Eduard Salumäe
Karl-Eduard Salumäe Foto: Elmo Riig / Sakala

Rebaseks ristimise riitust ei ole gümnaasiumides korraldatud just pikka aega. Kui mina pere vanima lapsena sinnamaani jõudsin, et selle läbi pidin tegema, ei teadnud kumbki mu vanem, et niisugune komme on ka keskkooliastmes. Nad tõdesid, et omal ajal tehti seda ikka üksnes ülikoolis.

Kõik klapib. Esimeselt leheküljelt, milleni ma guugeldades jõudsin, Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasist, lugesin, et ülikoolidest levis see tava koolidesse 1980. aastatel. Selleks ajaks olid minu ema ja isa juba noored täiskasvanud.

Teadupärast kutsutakse eespool mainitud riitust sageli ka teisel moel, rebaste retsimiseks. Paljudel polegi kindlasti mingit vahet, kas öelda nii või naa. Mina aga olen endale välja mõelnud põhimõttelise erinevuse: kui asi on tehtud ägedalt, siis on see ristimine, kui mitte, siis retsimine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles