Eesti esimene litsentsiga teraapiakoer läks pensionile

Marko Suurmägi
, peatoimetaja asetäitja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi linnaraamatukogus tänati teisipäeval üheksa-aastast kuldset retriiverit Debbyt ja tema omanikku Meeli Eismanni.
Viljandi linnaraamatukogus tänati teisipäeval üheksa-aastast kuldset retriiverit Debbyt ja tema omanikku Meeli Eismanni. Foto: Erakogu

Viljandi linnaraamatukogus tänati teisipäeval üheksa-aastast kuldset retriiverit Debbyt ja tema omanikku Meeli Eismanni kogukonna toetamise eest teraapiakoeratiimina. Aitäh tulid ütlema sõbrad ja kliendid, kes on aasta jooksul Viljandi esimese teraapiakoeratiimi headusest ja rõõmust osa saanud.

Debby on esimesena pensioni välja teeninud Eesti abi- ja teraapiakoerte ühingu litsentsiga teraapiakoer, kes jõudis Viljandis abistada nii linnaraamatukogus lugema õppivaid lapsi kui käia külas Viljandi haigla õendus-hoolduskeskuses, Perekodu peredel ja lasteaias Karlsson. Südamlik kogunemine möödus ilusate sõnade, silmade pühkimise, mängimise ning tublile neljajalgsele kingituste üleandmisega.

Viljandi linnaraamatukogu huvijuhi Triin Laasi sõnul ei ole Debby ja Meeli olnud lihtsalt teraapiakoeratiim, vaid võlukoer oma võluva omanikuga. Laas loodab, et paljud saavad kogeda seda maagilist soojust, mis kisub suisa vägisi naeratama ning muudab tavapärased raamaturiiulivahed teistmoodi paigaks, aitab seljatada hirmusid ning loob vahvaid mälestusi. “Minu jaoks on see olnud väga emotsionaalne, aga ka väga kasvatav ja hariv kogemus”, räägib Laasi tänulikult.

Lapsevanem Reet Lubi lisab, et vaid mõne kohtumisega on Debby muutnud ühe väikese lapse suhtumist koertesse: hirm on asendunud usaldusega. “Lugemine oli mitmel korral teisejärguline, pigem tegeles laps oma tunnete ja koera mõistmisega. Koeraga koosolemise maagiline õhkkond andis lapsele eluteele kaasa teadmise, et on ka sõbralikke ja suure südamega koeri. Jääme Debbyt igatsema ning ootame kohtumisi kohvikutes ja parkides,” õhkab Lubi.

Eesti abi- ja teraapiakoerte ühingu juhatuse liikme Maarja Tali arvates ei saa koeratiimide panust ja rõõmu, mida nad pakuvad, mõõta ajas, rahas või protsentides. “Debby ja vabatahtliku koerajuhi Meeli Eismanni tegevus teraapiakoeratiimina ei kestnud aastaid, kuid puudutas paljusid. On väga tähtis ära tunda hetk, mil koer ei taha või jaksa sekkumistes enam osaleda, ning võimaldada ka väga heal teraapiakoeral väsimuse märkide ilmnemise korral veeta vanaduspõlve lihtsalt koerana. Loodame, et Viljandis leidub vääriline tiim tulevikus nende tööd jätkama,” lisab Tali lootusrikkalt.

Eesti abi- ja teraapiakoerte ühing on 2008. aastal loodud üleriigiline katusorganisatsioon, mis esindab füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes töötavad koos koertega tervishoiu-, haridus- ja tervishoiuvaldkonnas või on seotud teraapiakoerte kasvatamise ja ettevalmistamisega tööks. Abi- ja teraapiakoerte ühing on Eestis ainus organisatsioon, mis testib, koolitab ja eksamineerib teraapiakoeratiime. Ühing viib ettevalmistuse saanud koeratiimid kokku klientidega, aitab programmide jaoks välja töötada sobiliku tegevusplaani, metoodika ja standardid ning koordineerib tiimide tööd.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles